Teema: Ukraina sõda

Sõda Ukrainas: Vene-Ukraina sõda

Vene-Ukraina sõda algas 2014. aasta 20. veebruaril pärast Ukraina Väärikuse revolutsiooni, mille tulemusena Venemaa annekteeris Krimmi ja Venemaa poolt toetatud separatistid Donbassi.

2021. aastal sõjaline tegevus intensiivistus veelgi, mis viis Venemaa täiemahulise sissetungini Ukrainasse 24. veebruaril 2022. Alljärgnevalt toome 24. veebruari sissetungi ajajoone ja võtmesündmused.

VÕTMESÜNDMUSED:

• 10 november 2021: USA andis teada Venemaa vägede ebatavalisest liikumisest Ukraina piiride lähedal. Novembri lõpuks oli Ukraina piiridele koondunud umbes 92 000 Vene sõdurit.
• 2022. aasta jaanuar-veebruar: 2022. aasta jaanuaris ja veebruaris saabusid Venemaa väed Valgevenesse «õppustele», mis kestsid veebruari keskpaigani. Samal ajal algas Ida-Ukrainas separatistide poolt okupeeritud Donbassi aladel aktiivsem sõjategevus Ukraina regulaarvägede vastu.
• 21. veebruar 2022: Vladimir Putin saatis osa Venemaa vägesid Ida-Ukrainasse separatistide poolt okupeeritud aladele, ühtlasi tunnustades isehakanud Luhanski Rahvavabariiki ja Donetski Rahvavabariiki Venemaa poolt.
• 24. veebruar 2022: Algas Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse. Sissetungi nimetas Venemaa president «sõjaliseks erioperatsiooniks».
• 2. märts 2022: nädal pärast täieliku invasiooni algust oli Ukrainast sõja eest põgenenud üle miljoni ukrainlase. Enamik põgenes neist Euroopasse.
• 1. aprill 2022: Venemaa väed ei saavutanud Kiievi suunal edu ja alustasid taandumist Butšast ja Kiievi piirkonnast. Vabastatud Butšast leiti sadu surnuid tsiviilisikuid, osasid oli piinatud, osad lihtsalt tänaval maha lastud. Seda traagilist sündmust tuntakse ka Butša massimõrva või Butša veresauna nime all.
   
  See ühtlasi avas lääneriikide ja maailma silmad Vene armee jõhkrusest ning oli esimene tähtis verstapost Ukraina – Venemaa sõjas Ukraina jaoks, sest tagasi saadi esimesed okupeeritud alad.

  Sissetungi esimese kuuga vallutas Venemaa 115 000 ruutkilomeetrit Ukraina territooriumist. Vene vägede taganemisega Kiievi piirkonnast sai Ukraina tagasi 36 000 ruutkilomeetrit territooriumist.

• 14. aprill 2022: Ukraina väed uputasid raketiristleja Moskva, mis oli Venemaa Musta mere laevastiku lipulaev. Laeva hinnaks oli umbes 750 miljonit dollarit.
• Mai 2022: Toimuvad ägedad lahingud Mariupolis eelkõige Azovstali võitlejate ja Venemaa vägede vahel. Mai keskel annab Ukraina kindralstaap korralduse Azovstali võitlejatel alla anda. Azovstali tehas oli ühtlasi Mariupoli viimane kants ja selle langemisel langes ka Mariupol.
• Juuni-juuli 2022: Juunis saab Ukraina tagasi oma valdusesse Ussisaare, samas Venemaal on sõjas initsiatiiv, pommitades Odessat. Ühtlasi juulis vallutab Venemaa Lõssõtšanski linna, mis oli Luhanski oblasti viimane Ukraina poolt kontrollitud linn.
• August 2022: Ukraina alustab vastupealetungi. Tõenäoliseks pealtungi suunaks peeti Hersonit, mis Lõuna-Ukrainas, aga üllatuseks valiti pealetungi suunaks hoopis Harkivi piirkond, mis asub kirdes.
• 1. september 2022: Ukraina vastupealetung ja üllatusmoment toob edu. Vene väed on sunnitud tõmbuma tagasi Harkivist. Ukrainlased saavad tagasi ka strateegiliselt tähtsam Izjumi linna Kokku saadi tagasi 9000 ruutkilomeetrit maad.
• 21. september 2022: Pärast Venemaa kaotust Harkivi rindel kuulutab Venemaa välja osalise mobilisatsiooni. Püssi alla kutsuti 300 000 meest. See põhjustas mobilisatsiooni ealiste meeste seas riigist põgenemise laine. Erinevatel andmetele põgenes Venemaalt mobilisatsiooni eest 300 000 – 700 000 meest.
• 8. oktoober 2022: Krimmi Venemaaga ühendaval Kertši väina sillal toimub suur plahvatus. Hävineb osa raudteest. Samuti muutub kõlbmatuks osa silla autoteest.
• 10. oktoober 2022: Suured raketirünnakud Kiievile ja Ukraina energiataristule. Tõenäoliselt oli tegu Venemaa kättemaksuaktsiooniga Kertši väina silla eest. Seoses ulatuslike elektrikatkestuste ja energiataristu hävinimisega mattusid Kiiev ja teised suuremad linnad pimedusse.
• 12. november 2022: Venemaa tõmbub tagasi Hersonist ja lahkub Dnepri läänekaldalt idakaldale. Ühtlasi Herson oli ainus Ukraina oblasti pealinn, mida Venemaa suutis vallutada. See on nüüd tagasi ukrainlaste käes.
• 21. detsember 2022: Ukraina president Volodõmor Zelenškõi külastab Valget Maja ja kohtub USA presidendi Joe Bideniga. Seal kinnitatakse järgmine 2 miljardi dollari suurune sõjalise abi pakett.
• 25. jaanuar 2023: Saksamaa annab teada, et nad on nõus andma Ukrainale tanke. Sama kinnitavad ka teised riigid s.h. USA, kes lubab anda Ukrainale 31 M1 Abrams tanki.
• 20. veebruar 2023: USA president Joe Biden teeb üllatusviisi Kiievisse. Visiidi käigus Joe Biden kinnitab, et USA seisab vankumatult Ukraina kõrval.
• 4. juuni 2023: Ukraina väed alustasid vastupealetungi. Kuna Vene vägedel oli üheksa kuud aega valmistuda ja rajada kaitsepositsioone, siis vastupealetungi oodatav edu on osutunud väiksemaks. Vastupealetung kestab siiani  (26. juuli 2023).
• 5. juuni 2023: Vene väed õhivad Kahhovka tammi. Tekib ökokatastroof. Tõenäoliselt tammi õhkimise põhjuseks oli Ukraina vastupealetungi takistamine.
• August 2023: Kuna Vene väed on rajanud suured kaitseliinid, siis pealetung on olnud vaevaline. Augustis Ukraina teavitas Robotõne vabastamisest ja kogu pealetungi jooksul on tehtud väike 10 x 15 kilomeetrine edasiliikumine.
• September 2023: Septembri keskel teavitas Ukraina Andrijvika küla vabastamisest Bahmtui lähedal. Paar päeva hiljem teavitati Klištšijivika küla vabastamisest, mis ühtlasi tõi teated, et Ukraine on murdis läbi Vene kaitseliini Bahmuti lähedal.