Kuniks sõda kestab, vajab Ukraina rohkem vägesid, aga kahjuks kõik ei ole valmis teenima

Ukraina president Volodõmor Zelenskii külastamas kodumaa vabaduse eest võitlevaid Ukraina sõdureid Donetski regioonis selle aasta juunis. Foto: Ukraina presidendi ametlik veebileht.

Ukraina president Volodõmor Zelenskii külastamas vabaduse eest võitlevaid sõdureid Donetski regioonis selle aasta juunis. Foto: Ukraina presidendi ametlik veebileht.

Ukraina sõda on varsti kestnud juba kaks aastat. Vaatamata lääne vankumatule ja järjest paremale tehnikaabile, seisab Ukraina hoopis silmitsi inimressursiprobleemidega, kirjutab CNN.

Seda kinnitas ka Ukraina relvajõudude ülem Valeri Zalužnõi, kes hiljuti tunnistas, et vägede väljaõpe ja värbamine on muutunud tõsiseks probleemiks.

«Sõja pikaldaselt kestev iseloom, piiratud võimalused rinnetel sõdurite rotatsiooniks, lüngad õigusaktides, mis hõlbustavad mobilisatsioonist seaduslikult kõrvale hiilida, vähendavad oluliselt kodanike motivatsiooni teenida armees,» ütles Zalužnõi.

Kokkuvõtvalt sellega taheti öelda, et Ukraina vajab armeesse rohkem teenistujaid ja koheselt. See tekitab küsimuse, et kui tõsine on Ukraina inimressursiprobleem?

Vastata on sellele keeruline seoses sõjasaladustega. Kiiev ei avalda ametlikke andmeid teenistujate kohta. Ka ei avaldata seda, palju on Ukraina poolel langenuid ja haavatuid. Erinevate hinnangute kohaselt on mõlemad osapooled kaotanud sadu tuhandeid sõdureid.


Kuidas Ukraina värvab teenistujaid?

Ukraina täidab oma ridu eelkõige vabatahtlikega, kuid olemas on ka ajateenistuse süsteem, mis võimaldab sõjaväeealisi mehi teenistusse kutsuda.

See tuleneb sõjaseisukorrast, mille Ukraina kehtestas eelmise aasta veebruaris pärast Venemaa täiemahulist sissetungi. Selle järgi on kõik 18 kuni 60-aastased mehed sõjaväekohustuslased ja neid võib kutsuda teenistusse. Samuti ei tohi nad lahkuda riigist.

Muidugi on ka erandeid, mis on alates väikelaste üksikvanematest, terviseprobleemidest kuni elukutseliste sportlasteni välja.

See, kui paljud sellistel ettekäänetel mobilisatsioonist kõrvale hiilivad, selle kohta täpne ülevaade puudub, aga ametnikud on tunnistanud, et sõjaväeteenistusest kõrvalehoidmine ja mobilisatsioonieeskirjade täitmine on probleemiks.

Ka piiridelt on tagasi saadetud kümneid tuhandeid sõjaväekohustusega mehi. Näiteks 9. novembril Ukraina riikliku piiriteenistuse pressiesindaja Andrii Demtšenko ütles, et viimase 10 kuu jooksul ei ole Ukrainast välja lubatud üle 43 000 kodaniku, mis teeb keskmiselt 4300 kodanikku kuus.

«Põhjused olid küll erinevad, kuid peamiselt seetõttu, et nad ei kvalifitseeru», ütles ta. Selle all pidas silmas, et peamiselt piirilt tagasi saadetuteks olid mehed, kellel ei ole õigust Ukrainast lahkuda seoses sõjaseisukorra - ja kohustusega.

CNN rääkis ka mitmete mobilisatsiooniealiste ukrainlastega, et saada ülevaade nende motivatsioonist mobilisatsioonile ja riigi teenimisele või sellele, kas nad proovivad teenistusse astumist vältida ja miks. Kõik need lühiintervjuud on leitavad CNN vastavasisulisest artiklist.

Allikad: CNN ja Ukraina presidendi veebileht.


Ukraina grupp Facebookis

Toeta Ukraina vabastamist liitudes alloleva nupug kaudu Facebooki grupiga, kus lisaks aitamisele keskendutakse ka kõige tähtsamatele sündmustele Ukrainas. Liitumine on kohene ja tasuta ning juba sellega annad panuse Ukraina vabastamisele.
Liitu grupiga nüüd ja anna sellega oma panus Ukraina vabastamisele ning sõja lõpule.

Jaga artiklit FB-s:



Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.


Sulle võib pakkuda huvi ka...

Sponsoreeritud