Kas Venemaal hakkab laskemoon otsa saama? Paraku mitte nii pea.
122-millimeetrise kaliibriga suutüki mürsud, mis tarnitud Põhja-Koreast Venemaale. Oktoober 2023. Foto autor: Ukraine Weapons Tracker.
Kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg ütles eelmisel nädalal iganädalasel rindeolukorra ülevaates, et nende hinnangul on Venemaal veel neli miljonit suurtükimürsku. Lisaks on saabunud teateid Põhja-Korea tarnetest, mis viitavad sellele, et Venemaa kavatseb sõda pikalt jätkata.
Mürske jätkub rohkem kui aastaks
Nelja miljoni mürsu puhul on tegu siiski suhteliselt suure kogusega. Isegi madala intensiivsusega sõjas kasutab Venemaa iga päev umbes 10 000 mürsku, mis tähendaks, et mürske jätkuks rohkem kui aastaks.
Lisaks on saabunud mitmeid teateid Põhja-Korea laskemoona tarnetest Venemaale, mille raames erinevate hinnangute kohaselt võis Venemaa saada diktaatorriigilt umbes 350 000 mürsku lisaks.
Miljoni mürsu algatus on takerdumas
See uudis tekitas Leedu väliministris Gabrielius Landsbergis suure pahameele, kes kritiseeris tugevalt Euroopat, öeldes, et Venemaa on isegi Põhja-Korealt saanud rohkem moona kui Ukraina saanud Euroopalt.
Selle all pidas Leedu väliminister silmas, et lubatud ühe miljoni mürsu algatusest on Euroopa saatnud Ukrainale kõigest 300 000 mürsku.
Eile kurtis ka Kaja Kallas Brüsselis ERR-ile, et viimastel andmetel on probleeme miljoni mürsu algatuse täitmisega.
«See on muutumas probleemiks. Me peame oma lubadusi ja kohustusi täitma. Tõesti on osa riikidest, kes ei ole seda lubadust täitnud nii nagu Eesti on seda teinud. Ja mulle tundub, et otsitakse ka mingeid ettekäändeid, kuidas seda mitte teha. Ma arvan, et see ei ole õige ja seda tuleb kindlasti suruda, et see saaks nii olema,» rääkis Kallas.
Ja paraku on see tõsi. Rohkem kui kaks kuud tagasi, 16. augusti seisuga oli miljoni mürsu plaanist täidetud alla veerandi. Kiievile oli tarnitud selleks ajaks kõigest 223 800 suurtükimürsku.
Venemaa ei passi käed rüpes
Septembris kirjutas Reuters, et 2022. aastal lasi Venemaa Ukrainas erinevate hinnangute kohaselt 10 kuni 11 miljonit mürsku.
Selliste numbrite kõrval võib neli miljonit mürsku tunduda vähe ja võib arvata, et Venemaal võibki tekkida moona puudus.
Aga isegi kui tekiks, siis paraku see ei juhtuks niipea, sest ka Venemaa ei passi käed rüpes, vaid on hakanud käivitama moonavabrikuid.
Forbes, viidates Ukraina hinnangutele, kirjutab, et Venemaa toodab umbes 20 000 mürsku kuus ehk 2.4 miljonit mürsku aastas.
Ka seda on vähe võrreldes varasema intensiivsusega, kuid võttes arvesse Venemaa praeguseid varusid, lisatarned Põhja-Koreast ja teistelt Venemaa toetajatelt, siis kahjuks suure tõenäosusega sõda Venemaa laskemoona nappuse tõttu ei lõppe. Vähemalt mitte nii pea.
Lääneriikide moonavarud
Probleemiks võivad osutuda hoopis lääneriikide laskemoonavarud. 4. oktoobril kirjutas Voanews NATO hoiatustest, et laskemoonavarud on juba praegu väga madalad ja «tünni põhi» juba paistab.
Apa uudisteportaal kirjutas septembri alguses, et Venemaa toodab isegi seitse korda rohkem moona kui lääneliitlased. Ka Tõehääles avaldatud 13. juuli artiklis kirjutasime, et Euroopas valitseb terav laskemoona puudus.
Laskemoona puudust süvendab ka NATO-liikmesriikide erinevad standardid, mistõttu isegi sama kaliibriga moon ei pruugi sobida teise NATO-riigi toodetud relvasüsteemi.
Kiiret sõja lõppu ei paista
Kõik see on tekitanud murepilvi seoses sõjaga ja sõja kiirele lõpule seoses laskemoona puudusega oodata ei ole, vähemalt mitte Vene poolt. Tõsi, sellise intensiivsusega sõjategevust nagu eelmisel aastal, mil Venemaa lasi isegi 60 000 mürsku päevas, sellist Venemaa hetkel pidada ei suuda.
Kuid paraku tuleb ka möönda, et ka lääneriigid ei ole suutnud oma laskemoona tootmist märkimisväärselt tõsta, et kompenseerida laovarusid, täita lubatud miljoni mürsu algatus ja nii muuta sõja kulgu.
Peale selle puudub ka ühtsus ja järjest enam näidatakse välja trotsi Ukraina toetamiseks. Hiljutise näite võib tuua Slovakkiast, kus sel nädalal astus ametisse uus valitsus ja nende sõnum oli üheselt selge: Slovakkia lõpetab sõjalise abi andmise Ukrainale.
Lisaks ka Iisraeli-Hamasi sõda on varjutanud Ukrainas toimuvat ja eemaldanud Ukraina uudised ajalehtede esilehtedelt ning seda ajal, kui Ukraina vajab abi kõige rohkem seoses algava talve, mitte kõige ootuspärasema vastupealetungi ja Põhja-Korea relvatarnetega Venemaale tõttu.
Allikad: ERR rindeolukorra ülevaade, Pravda.com, ERR Brüsselis, Reuters, Forbes, APA ja VOANews.
Ukraina grupp Facebookis
Toeta Ukraina vabastamist liitudes Facebooki grupiga «MISSION UKRAINA», kus lisaks aitamisele keskendutakse ka kõige tähtsamatele sündmustele Ukrainas. Liitumine on kohene ja tasuta ning juba sellega annad panuse Ukraina vabastamisele.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
