USA annab Ukrainale kobarmoona osana uuest sõjalisest abipaketist
Foto: Kobarmoon. Allikas: Wikipedia.
Bideni administratsioon on otsustanud anda Ukrainale kobarmoona ja eeldatavasti sellest teatatakse juba tänase päeva jooksul, kirjutab Associated Press News (APNews.com)s.
Pentagon plaanib Ukrainale saata tuhandeid mürske kobarmoona, mis on osana uuest sõjalisest abipaketist, mille väärtus ulatub kuni 800 miljoni dollarini, et toetada sõjalist tegevust Venemaa vastu, teatasid otsusega kursis olevad isikud.
Otsus tuli vaatamata laialdasele murele, et vastuoluline kobarmoon võib põhjustada ka tsiviilisikute hukkumist ka aastaid pärast kobarmoona kasutamist. Kobarmoona tööpõhimõte on, et enne sihtmärgini jõudmist vabaneb väiksemaid lõhkelaenguid, mis lendavad laiali suuremale alale ja hävitavad korraga mitu sihtmärki.
Paraku kobarmoonal on tõrkemäär, mis tõttu vabanemist ei toimu igakord ja seetõttu lõhkemata jäänud kobarmoon võib sarnaselt miinidele ja lõhkema mürskudele olla ohtlik mitmeid aastaid.
Abi kuulutatakse välja täna
USA ametnikud ütlesid neljapäeval, et nad eeldavad, et sõjaline abi Ukrainale kuulutatakse välja reedel. Relvad tulevad Pentagoni varudest ja hõlmavad ka Bradley ja Stryker soomukeid ning erinevat tüüpi laskemoona, näiteks suurtükiväe ja kõrge liikuvusega suurtükiväe raketisüsteemi, tuntud kui HIMARS, mürske, ütlesid ametnikud.
Kuna ametnikud ja teised otsusega kursis olevad isikud ei olnud volitatud enne ametlikku teadaannet andma täiendavad kommentaare, siis nimeliselt ei ole võimalik rääkida, vaid sooviti jääda anonüümseks.
Kobarmoon - võimas, aga ohtlik relv
Punase Risti Rahvusvahelise Komitee andmetel jätab mõni kobarmoon maha "lõhkemata laenguid", millel on kõrge plahvatamata jäämise määr (tõrkemäär). Mõningatel juhtudel isegi kuni 40% kobarmoonast ei lõhke enne sihtmärgini jõudmist.
Vastuseks sellele USA ametnikud ütlesid neljapäeval, et Ukrainasse mineva laskemoona plahvatamata jäämise määr on vähem kui 3% ja seega tähendab see vähem ohte tsiviilelanikele. Lisaks kuna Vene väed kasutavad Ukrainas kobarmoona nii lahinguväljal kui ka tsiviilpiirkondades, siis seetõttu ei tohiks olla USA-l takistusi saatmaks kobarmoona ka Ukrainale.
Neljapäevases Pentagoni briifingus ütles brigaadikindral Pat Ryder, et tal ei ole kobarmoona kohta midagi teatada. Ta ütles, et Kaitseministeeriumil on "mitu varianti" mürskudest ja "need, mida me kaalume andmiseks, ei hõlma vanemaid variante, mille (plahvatamata jäämise) määrad on suuremad kui 2.35%."
Ryder ei öelnud, kas kaitseminister Lloyd Austin on pöördunud NATO partnerite poole, et käsitleda mõningaid nende muresid kobarmoona kasutamise osas. Ryder ütles, et USA on teadlik aruannetest, mis viitavad mõnede mürskude kõrgemale plahvatamata jäämise määrale.
Kuidas kobarmoon aitaks Ukrainat?
Küsimusele, kuidas kobarmoon, kui selle saatmine heaks kiidetakse, aitaksid Ukrainat, ütles Ryder, et neid saab laadida lõhkeainetega, mis suudavad läbistada soomust ja puruneda, nii et nad saavad tabada mitu vaenlast korraga - "võimekus, mis oleks kasulik igasugustes rünnakuoperatsioonides." Ryder lisas, et venelased on samas kasutanud kobarmoona, millel on väga kõrge tõrkemäär.
Lisaks Ukraina parlamendi liige Oleksandra Ustinova, kes on propageerinud Washingtonile rohkem relvade saatmist, märkis, et Ukraina väed on pidanud miinidest puhastama suure osa territooriumist, mille nad on Venemaalt tagasi võtnud ja peavad ka tulevikus puhastama. Demineerimise protsessi osana saavad puhastavad ukrainlased alad ka kobarmoona plahvatamata jäänud jääkidest.
Kuidas kobarmoona tulistatakse?
Kobarmoona tulistatakse suurtükkidest, mida USA on Ukrainale andnud ja USA-l on suur varu kobarmoona. Seega laskemoonast puudust ei tekiks. See aitaks ühtlasi leevendada Kiievi laskemoonaprobleemi kui ka muuta muuta pealetungi efektiivsemaks, sest kobarmoon on väga efektiivne ka kaevikusõjas.
Kobarmoona keelustamise pooldajad ütlevad, et need tapavad valimatult ja ohustavad tsiviilelanikke ning mitte ainult lahingutegevuse ajal, vaid lõhkemata jäänud kobarmoon ohustab kaua pärast kobarmoona kasutamist.
Kobarmoona kasutamise keelustamise konventsiooniga on ühinenud rohkem kui 120 riiki.
Riigid, mis on ühinenud keelustamis, on nõustunud mitte kasutama, tootma, üle andma ega varuma kobarmoona.
Samas Ameerika Ühendriigid, Venemaa ja Ukraina on riikide hulgas, kes ei ole kobarmoona keelustamise konventsiooniga ühinenud.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
