Euroopas valitseb terav laskemoona puudus, mis mõjutab otseselt sõda Ukrainas ja selle tulemust
Ukraina sõdurid võitlevad suure laskemoona puudusega ja isegi, kui laskemoon saabub, siis on seda väga vähe või suisa kasutu, kirjutab The Kyiv Independent 13. juulil avaldatud uurimuses, mis viidi läbi mitme ajakirjandusväljaande (s.h. Delfi) koostöös.
Probleemid laskemoonaga
Vale laskemoona näitena, kui kauaoodatud laskemoona saadetis jõudis ühte Ukraina idapoolses Donbassi rindel paiknevasse brigaadi, olid sõdurid rohkem kui rahul.
Kuid pettumus saabus peagi, kui nad mõistsid, et tarnitud laskemoon oli kasutu: Soome 120mm mürsud ei mahtunud Itaalia Mod. 63 suurtükki, hoolimata sellest, et need olid sama kaliibriga.
Lahendus olukorrale tuli robustne. Kasutusse võeti lihvimismasinad ja mürsud lihviti õigesse suurusesse, et need ühilduksid Itaalia Mod. 63 suurtükiga. Kokku tuli lihvida 400 mürsku.
Kõike seda tuli teha rindel ja koheselt, sest selleks ajaks oli laskemoon juba otsas.
«Minu jalavägi lootis minule. Ajal, mil me need mürsud kätte saime, ei olnud meil brigaadi suurtükiväel midagi muud alles,» ütles brigaadi suurtükiväe juht Taras, kes ei avalda oma täispikka nime kättemaksuhirmus avaliku kaebuse tõttu tarnete kohta.
Tarasi lugu osutab kahele suurele probleemile, millega Ukraina sõjavägi on kogu lahingutegevuse aja silmitsi seisnud.
Esimene on relvade puudulik ühilduvus kogu Euroopa Liidus. Sama kaliibriga laskemoon erineb erinevatelt tootjatelt nii palju, et sõdurid nimetavad selle segaduse ja kirju valiku tõttu «loomaaiaks».
Teine probleem on üldine laskemoona puudus. Kokkuhoid sunnib Ukrainat laskemoona säästma, andes sõduritele vähem moona kui tavaliselt, rääkisid mitmed kõrgetasemelised allikad, kes on lähedased Ukraina sõjaväe juhtkonnale.
Venemaa laskemoona olukord
Venemaa on laskemoona varudelt ja võimekusest Ukrainast suure sammu võrra ees. Asjaga kursis olevate allikate sõnul saab Venemaa kõrge intensiivsusega võitlustes kasutada kuni 10 korda rohkem laskemoona.
Ka igapäevased keskmised on tugevalt Venemaa kasuks. Keskmiselt tulistab Venemaa päevas Ukraina pihta umbes 60 000 mürsku, samas kui Ukraina tulistab 20 000.
Peale selle, et Venemaal näib olevat väga suur laskemoona varu, mida kasutada, siis Ukraina kui ka EL pole seni suutnud suurendada laskemoona tootmist, mis süvendab moona puudust ja defitsiiti veelgi.
Euroopa Liidu riikide eksimused, protektsionism ja otsustusvõimetu tegutsemine EL-i riikide vahel on blokil takistanud leidmast kiiret ja kollektiivset lähenemist laskemoona defitsiidi lahendamisele. Kõik see on otseselt mõjutanud Ukraina toimimist lahinguväljal.
Samas ka Ukraina enda kaitsetööstus hakkas laskemoona tootma alles umbes kaks kuud pärast Venemaa täiemahuist sõda ja seisab silmitsi sarnaste probleemidega nagu EL - toomine on liiga aeglane, puuduvad tootjatele otsesed garantiid ja strateegiad.
Peale kõike selle, kui Ukraina ja Lääs on hädas tootmise suurendamisega, loobib Venemaa kaikaid kodaratesse, häirides Ukraina tootmist ja proovides hävitada ladudes olevat, rünnates laskemoonaladusid.
Tühjad laskemoonalaod ja kahtlased ladude plahvatused
Kuigi tühjad Euroopa laskemoonalaod võivad tulla üllatusena, siis tegelikkuses see pole nii. See oli enesestmõistetav kõigile neile, kes juhtisid probleemile tähelepanu ja seda alates täiemahulise invasiooni esimesest päevast.
Ukraina enda varud olid piisavad ainult umbes üheks kuuks aktiivseks lahingutegevuseks, vastavalt mitmetele kõrgematele allikatele Ukraina kaitseministeeriumis ja relvajõududes. Nad väidavad, et teavitasid Lääne liitlasi asjade seisust juba täiemahulise invasiooni esimesel päeval.
Samas aastatel 2014. kuni 2018 oli Ukrainal, Tšehhi Vabariigil ja Bulgaarial vägagi ulatuslikud laskemoonavarud ja just Nõukogude Liidu päritolu relvasüsteemidele. Paraku varud hävinesid kahtlaste laskemoonaladude plahvatuste seeria tõttu.
Ukraina laskemoonalao plahvatus 2017. aastal.
Ainuüksi Ukrainas hävines plahvatustes üle 210 000 tonni laskemoona. See on kolm korda rohkem kui Ukraina kulutas Donbassi kaitsel ja erinevatel sõjaõppustel aastatel 2014 kuni 2018.
Tšehhi on plahvatustes avalikult süüdistanud Venemaad. Ukraina uurimine aga ei ole veel kuskile otseselt jõudnud.
Ukraina enda tootmine ja sekeldused
Ukraina püüdis mürskude tootmist käivitada 2018. aastal. See katse ebaõnnestus, seoses kahtlustatava korruptsiooni tõttu, kus tellitud vajalikud toomisseadmed ei jõudnudki Ukrainasse.
Ukraina riik pöördus ettevõtte vastu, mis seadmeid ei tarninud kohtusse. Ukraina küll võitis kohtus ja peaks tagasi saama 8,3 miljonit dollarit ettemakstud raha, kuid samas kaotas kaks aastat väärtuslikku aega.
Peale selle, kui Ukraina ootas enda mürsutootmise käivitamist, osteti 2018. aastal 152mm-seid mürske Ukraina erakompaniilt Rubin. Paraku tarnitud mürsud olid väga madala kvaliteediga, millele Ukraina Kaitseministeerium heaks kiitu ei andnud.
Need olid Ukraina ainsad katsed alustada laskemoona masstootmist enne 2022. aasta invasiooni.
Seega, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda, ei olnud Ukrainal usaldusväärseid laskemoonatootmise liine ning varud seoses salapäraste plahvatustega olid väikesed.
Sama probleem oli ka Euroopa Liidus ja Ühendkuningriikides, mis olid lähimad võimalikud laskemoonatarnijad Ukrainale.
Euroopa pooltühjad laod
Euroopa Liidul oli väga vähe pakkuda. Uinuv olek ja järjepidev kaitseelarvete kärped ning strateegia hoida laskemoonavarusid minimaalsel tasemel, tähendas pooltühjasid ladusi.
Admiral Rob Baueri, NATO sõjalise komitee esimehe sõnul ütles ta liikmesriikide välisministritele 2022. aasta märtsi keskel: «Me tarnime pooltühjadest laohoonetest. Peate need kiiresti täitma.»
«NATO ei suuda Ukrainat pikaajalise sõja korral jätkuvalt toetada,» meenutas ta tollast öeldut.
Ametnikud ja eksperdid Ühendkuningriigist ja Saksamaalt tunnistasid hiljem, et nende endi riikidel oli piisavalt laskemoona ainult mõneks päevaks intensiivseks võitluseks.
Viivitused Ukrainale abi saatmises
Viivituste põhjusi oli mitu. Üks oli hirm, et Ukraina langeb kiiresti ja Lääne poolt tarnitud relvad ja laskemoon satuvad Venemaa kätte, ütlesid kaks kõrgetasemelist Ukraina diplomaatilist allikat.
Lisaks, nad ütlesid, et EL kartis, et Venemaa näeb Euroopat konflikti osalisena.
Samas Euroopa kaitsetööstus osutus poliitikutest ettenägelikumaks.
Nexter, Prantsuse laskemoonafirma väidab, et ostis mõni päev pärast Venemaa täiemahulist invasiooni mõnisada tonni püssirohtu.
«Olime pidevas suhtluses Prantsuse valitsusega, eriti selle kaitseministeeriumiga, mis teadis hästi, et laskemoona vajadus kasvab,» ütles Gabriel Massoni, Nexteri pressiesindaja.
NAMMO, Norra-Soome laskemoonafirma väitis samuti, et ostis koheselt pärast invasiooni päevade jooksul lisatoorainet, aga esimese laskemoonatootmise hankelepingu sai alles umbes aasta hiljem.
Camille Grand, kes teenis kuni 2022. aasta novembrini NATO kaitseinvesteeringute asepeasekretärina, ütles: «Meil jäi mulje, et sõda ei kesta kaua.»
Esimesed suuremad relvapartiid, mida otsustati saata Ukrainale, lepiti kokku 26. aprillil Saksamaal Ramsteini tippkohtumise raames. Siiski ei ole teada, kas tippkohtumisel käsitleti lähenevat laskemoonapuudust.
Kainenemine
Esimene märkimisväärne katse leida lahendus tuli kaks päeva hiljem, kui mõned liikmesriigid avaldasid esmakordselt muret, et laskemoonavarud võivad otsa saada, ütles Grand, endine kõrge NATO ametnik.
Umbes samal ajal sai Lääne juhtidele lõpuks selgeks, et kaasaegne sõda nõuab hoolimata sõjatehnoloogia edusammudest endiselt suurt hulka laskemoona, ütles allikas, kes on lähedane Ukraina Kaitseministeeriumile. «See oli neile šokk,» ütles ta.
Invasiooni alguses sai kiiresti selgeks, et Ukraina kasutab laskemoona palju kiiremini kui Euroopa Liidu kaitsetööstused suudavad toota.
Ukraina riiklik kaitsetööstusettevõte Ukroboronprom tootmas 122 - ja 155 - millimeetriseid mürske.
Kyiv Independenti arvutuste kohaselt, mis põhinevad avalikult kättesaadaval teabel ja allikatel, kasutab Ukraina vähemalt viis korda rohkem laskemoona kui ELi liikmesriigid suudavad toota.
See sai lõplikult selgeks 2022. aasta aprilli keskpaigaks, et Euroopa kaitsetööstus ei suuda sammu pidada Ukraina kasvavate lahinguvälja vajadustega.
Samal ajal kasvas nõudlus rahvusvahelisel laskemoonaturul, kuna ELi liikmesriigid kiirustasid ostma laskemoona, et täita oma tühjenenud varusid.
See viis pikemate tarneaegadeni ja kiiresti tõusvate hindadeni. See pani Ukraina võistlema laskemoona ja tööstuslike materjalide nagu püssirohi pärast Euroopa turul.
Laskemoona puudus süveneb veelgi
2022. aasta septembriks olid Ukraina laskemoonavarud nii kriitilised, et iga 100 Venemaa poolt tehtud suurtükilasu kohta laskis Ukraina kaks lasku. Ja ometi ei olnud ELi liikmesriikide seas laskemoona puudusele veel ka siis poliitilist lahendust.
NATO riikide laskemoona varude novembri inventuur näitas veelgi kehvemat 155mm ja 120mm mürskude varude seisu. Need on kaks Ukraina lahinguväljal kõige rohkem kasutatavat kaliibrit. See paljastas liikmesriikide ladude tegeliku olukorra ja valitseva bardaki.
«Mõnel liikmesriigil polnud aimugi, kui palju varusid neil oli, ja nad pidid kogu moona käsitsi üle lugema,» ütles inventuuriga seotud ametnik.
Laskemoona sundkokkuhoid
Ukraina suurtükiväelased ütlevad, et peavad kasutama oma suurtükke nagu snaiperpüsse, tulistades täpselt sihtmärkide pihta, selle asemel, nagu ette nähtud - pideva tulega, mis võib korraga tabada mitmeid sihtmärke.
«Normaalne on rünnata vaenlase jalaväegruppi 15-20 laskudega. Kuid kui me seda nii teeme, ei ole meil järgmise grupi ründamiseks laskemoona,» ütles end Haidukiks nimetav suurtükiväelane.
Mitmed sõdurid ütlesid Kyiv Independentile, et nad saavad päevas kuni 15 mürsku, mis on piisav ainult ühe Vene rünnaku tõhusaks tõrjumiseks.
Omakorda usuvad NATO ametnikud, et Ukraina sõdurid kasutavad liiga palju laskemoona, kasutades uut, kaasaegset ja täpset suurtükiväge vanamoelisel viisil, ütles allikas Ukraina Kaitseministeeriumist.
NATO standardiga suurtükid
NATO suurtükid on tõepoolest täpsemad kui Nõukogude Liidu pärituolu, mis peaks aitama säästma märkimisväärse osa laskemoonast. Kuid Lääne relvad moodustavad ainult umbes 30% Ukraina relvastusest.
Sõdurid väidavad, et nad ei saa vähem laskemoona kulutada. Üks põhjus on see, et Lääne relvad saabuvad sageli Ukrainasse ilma automaatse tulejuhtimissüsteemi, sihtimis- või navigatsiooniseadmeta, mis võiks säästa umbes 20% laskemoonast, vastavalt Kyiv Independent'i sõduri, vabatahtliku ja ekspertide allikatele.
«Me saame küll relvi, aga ilma juurdepääsuta vajalikule tehnoloogiale,» ütles Daria Kaleniuk, korruptsioonivastase tegevuskeskuse (AntAC) kaasasutaja. «Nad [Lääs. - toimetus] kardavad väga, et need tehnoloogiad satuvad vaenlase kätte, et me ei suuda neid kaitsta," lisas ta.
Korralagedus ja põlve peal sõdimine
Lisaks lääne laskemoonal on sageli ka vale kaal, mistõttu on sõdurid sunnitud laskemoona ise kaaluma ja tegema uued trajektooride arvutused.
Suurtükiväe juht Taras, kes artikli alguses rääkis lihvimispinkide soetamisest, et mürske parajaks lihvida, räägib ka nüüd kaalumisest.
Ta ostis tööstuslikud kaalud ja hakkas kasutama Exceli tabelit, et arvutada välja korrektne mürsu trajektoor.
«Ausalt öeldes ei ole meil siin rindel selliste asjade jaoks palju aega," ütles ta, aga paraku peavad nad leidma selle aja arvutuse tegemiseks.
Muidu riskivad sõdurid oma jalaväe pihta laskmisega, kui pakutakse tuletoetust nende edasiliikumisele.
Loomaaed
Euroopa Liidu relva - ja laskemoonastandardid on riigiti erinevad. Kaliibrid võivad olla samad, aga paraku ühe riigi moona ei ole võimalik kasutada teise riigi toodetud suurtükis.
Näiteks Saksa haubitsa jaoks 155 millimeetrine mürsk ei sobi sama kaliibriga Itaalia suurtükiga.
Kokku toodab Euroopa umbes 170 erinevat relvasüsteemi, lennukitest õhukaitsevahenditeni. Mürskude puhul toodab Euroopa ainuüksi 16 erinevat 155 millimeetrist mürsku.
155-millimeetrised mürsud
Kuna Ukraina saab laskemoona erinevatelt Euroopa riikidelt, siis see on paras peavalu Ukraina sõduritele. Ise nad seda korralagedust ja killustatust nimetavad «loomaaiaks».
Erinevus ei ole ainult ühilduvuses, vaid kõik relvasüsteemid ja mürsud on erinevate omadustega. «Kõik erinevad oma taktikaliste ja tehniliste omaduste poolest,» ütles Taras.
Kui sõduritel saab üks laskemoona tüüp otsa, peavad nad iga kord, kui nad saavad uue partii laskemoona, muutma oma miinipildujate ja suurtükkide seadeid, mis põhjustab viivitusi või katkestusi sõjalistes operatsioonides.
Laskemoona tootmine ja ostmine
Laskemoona tootmise kohapealt on riigid siiski käed enda poole. Näiteks neli kuud pärast täismahus sõja algust käskis Prantsusmaa president Emmanuel Macron kaitsetööstusel tootmist suurendada, siis mitte Ukraina kasuks, vaid enda ladude täitmiseks.
Samas Eesti eestvedamisel suruti läbi ettepanek, et ELi liikmesriigid peaksid ühiselt ostma laskemoona, nagu nad tegid seda koroonaviiruse pandeemia ajal vaktsiinidega.
«Kui me poleks selle mõtte peale tulnud, oleks Ukrainal laskemoon otsa saanud,» ütles Eesti Kaitseministeeriumi poliitikadirektor Tuuli Duneton, kes oli plaani kaasautor.
Eesti ettepaneku põhjal koostas Euroopa Komisjon kolmeastmelise plaani. Esiteks, anda Ukrainale ühe miljardi euro väärtuses laskemoona oma praegustest varudest. Seejärel ostetakse ühiselt Ukrainale laskemoona veel ühe miljardi euro eest. Lõpuks suurendatakse investeeringuid tööstusharudesse, et toota aasta jooksul üks miljon mürsku.
20. märtsil, rohkem kui poolteist kuud hiljem, asus EL plaani ellu viima. Suurem laskemoonavoog Ukrainasse tundus käeulatuses. «Ja siis ei juhtunud midagi,» ütles Nico Lange, Saksamaa Kaitseministeeriumi endine ametnik.
Prantsusmaa tahtis raha hoida ELi piires ja osta ainult kohalikult. See oleks olnud mõistlik lähenemine rahuajal, ütles allikas Ukraina relvatööstuses, kuid mitte sõjaajal.
Saksamaa, Poola, Holland ja Balti riigid ei nõustunud Prantsusmaaga ja olid valmis ostma seal, kus nad saaksid seda kõige kiiremini.
Mais jõudis Euroopa lõpuks kompromissini: laskemoon tuleb osta kollektiivselt ELi või Norra tootjatelt, kuid see võib tulla ka mujalt.
Tootmise taaselustamine
Nii Ukraina riigile kuuluvad kui ka eraettevõtted töötavad ööpäevaringselt selle nimel, et proovida rahuldada sõjaväe nõudmisi.
Riiklik Ukraina Kaitsetööstus otsib liite Euroopa ettevõtetega ühise laskemoona tootmiseks. Mõned firmad tulid mängu, kuid nende panus on väga piiratud.
Ukraina Kaitsetööstus püüab kiirendada laskemoona tootmist, luues täieõiguslikke ühisettevõtteid Lääne ettevõtetega. Mais teatas Rheinmetall plaanidest luua ühisettevõte Ukroboronpromiga (Ukraina riigile kuuluv relvatootja) ja koos toota valitud Rheinmetalli tooteid Ukrainas.
See idee ei ole veel laialdaselt toetatud, sest Venemaa õhulöökide tõttu on investeerimine Ukrainasse kõrge riskiga, mida vähesed ettevõtted on nõus võtma.
Ukraina riigile kuuluv relvatootja on välja pakkunud teise idee: ta soovib, et Lääs lisaks laskemoona tootmise seadmed sõjalise abi pakettidesse. Ukraina soovib seda kasutada nii oma kui ka välispartneritega ühise tootmise jaoks.
«See on igavene vaidlus, kas anda mehele kala või õpetada teda kalastama. Anna talle kala ja ta on alati näljane,» ütles allikas Ukraina Kaitsetööstuses.
Isegi kui Ukraina saab küsitud seadmed, ütles allikas, et need ei jõua kohale enne järgmist suve, kuna nende tootmiseks kulub oluliselt aega.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
