Kaja Kallas vabandab südamest õpetajate ees, õigustades öeldut raske eelarve seisu tõttu

---

Täna ilmus Kaja Kallase sotsiaalmeediakontole postitus, milles Kaja Kallas vabandab südamest õpetajate ees oma ebaõnnestunud ütluse pärast neljapäevasel pressikonverentsil.

Ta lisab, et oma ütlusega solvas õpetatajaid, soovitades neil streikimise ajal propageerida automaksu, et selle kaudu saaks riik nende palka tõsta. «See oli ebakohane, irrelelvantne ja ebaõnnestunud ütlus».

Peale vabandava sissejuhatava teksti jätkas Kaja Kallas oma sotsiaalmeediaposti selgitustega, et õigustada oma neljapäevast ütlust. Selle põhjuseks olevat olnud väga kehv eelarve seis, mis on pannud Kaja Kallase suure surve alla erinevate ühiskonnagruppide poolt.

Selle massiivse surve tõttu olevat tekkinud peaministril frustratsioon, mis viiski väljaütlemistes libastuma. «See frustratsioon, mis sellisest massiivsest survest tekib, viiski mind oma väljaütlemistes libastuma,» kirjutab Kaja Kallas.

Kaja Kallase väitel see, mida ta tegelikult palus ja tahtis öelda, oli see, et kasvõi üks huvigrupp võiks vahel mõne toetava sõna öelda riigieelarve tulude poole parandamiseks.

See olevat siis Kaja Kallase põhjus õpetajaid solvata ja paluda streikivatel õpetajatel automaksu reklaamida.

---

Kaja Kallase postitus

Avaldame Kaja Kallase sotsiaalmeediapostituse täies mahus:

Kõigepealt kõige tähtsam – ma vabandan südamest oma ebaõnnestunud ütluse pärast neljapäevasel pressikonverentsil ajakirjanike küsimustele vastamisel. Ma saan aru, et solvasin sellega õpetajaid, soovitades neil streikimise ajal propageerida automaksu, et selle kaudu saaks riik nende palka tõsta. See oli ebakohane, irrelevantne ja ebaõnnestunud ütlus.

Koos vabandusega tahan aga anda ka väikese selgituse, miks selline mõte minu huultelt üldse välja lipsas. Me oleme riigieelarvega väga suures jamas. Samas tunnen ma tõesti, et nii valitsus kui mina oleme väga selgelt prioriseerinud just õpetajate palku ja töötingimusi. See on valdkond, kust me ei kärbi. Lisaks tõstsime õpetajate palku eelmisel aastal eelarve koostamisel 24%. Ka sel aastal on õpetajad ainsad, kelle palgafond tõuseb, lisaks veel diferentseerimisfond ja lähtetoetused, eestikeelsele haridusele üleminekule minevad täiendavad summad. Isegi see maksuküüru kaotamine aitab 2025.a päris oluliselt just õpetajate, päästjate ja politseinike sissetulekuid tõsta. Eesti on Euroopa Liidus esikolmikus oma kulutuste poolest haridusele. Rääkisin sellest pikalt ka samal pressikonverentsil, tuues välja nii numbreid kui võimalikke probleemi lahendusi. Eelkõige peitub õpetajate puhul võti siin koolivõrgu korrastamises, mis on samuti ebamugav, aga vajalik reform.

Kogu seda eelarve korrastamise protsessi on aga selgelt ilmestanud kaks asja – mitte ükski ühiskonnagrupp ei toeta ühtegi maksutõusu ja samal ajal nõuvad kõik riigi väljaminekute tõstmist. Isegi koalitsiooni sees lagunevad kokkulepped riigieelarve seisu parandamiseks niipea, kui mõni huvigrupp või ajakirjandus mõne meetme vastu protesteerib. See frustratsioon, mis sellisest massiivsest survest tekib, viiski mind oma väljaütlemistes libastuma. Mõistke mind õigesti – see, mida ma tegelikult palusin ja tahtsin öelda, oli see, et kasvõi üks huvigrupp võiks vahel mõne toetava sõna öelda riigieelarve tulude poole parandamiseks. Kõik riigi kulutused – sealhulgas õpetajate palgad – tulevad maksumaksja taskust. Ja maksudebati käigus kerkinud pahameel näitab, et maksumaksja ei taha rohkem maksta. Iga täiendav kulu ja riigi palgal olevate inimeste palgatõus (kellest haridus- ja teadustöötajad moodustavad 41%) tähendab suuremat survet maksumaksja rahakotile.

---

---

Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.

---