WHO: Euroopas leviv surmav viirus võib põhjustada tulevikus pandeemia
Soojemad ja lühemad talved soodustavad puukide levikut. Nüüd WHO hoiatab puukide poolt levitatava CCHF-viiruse eest, mis võib põhjustada pandeemia. Ometi on Euroopas registreeritud aastas kõigest 2 kuni 9 juhtu.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab järjekordse pandeemiaohu eest. Täpsemalt Euroopas levivat murettekitav viirus, mis võib paljude ekspertide arvates põhjustada järgmise pandeemia, vahendab Medical Daily. Samas Euroopas on aastas kõigest 2 kuni 9 nakatunut.
Haigus, mida tuntakse Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku (CCHF) nime all, põhjustab potentsiaalselt surmavat palavikku.
Viirus on lisatud WHO prioriteetsete haigustekitajate nimekirja. Samas nimekirjas on mitmed erinevad patogeenid, mis võivad põhjustada ulatuslikke haiguspuhanguid ja pandeemiaid. CCHF-viirus on kantud nimekirja kliima muutumise tõttu.
Kuna kliima muutumise tõttu on mitmed Euroopa piirkonnad viimastel aastakümnetel soojenenud, siis see on soodustanud CCHF-i kandvate puukide elupaikade laienemist, väidab raport. Eriti aktuaalne olevat see Euroopa parasvöötme piirkondades.
Haigusest
Sümptomid
Haiguse teeb ohtlikuks tugevad verejooksud. Umbes nelja päeva pärast sümptomite tekkimist areneb CCHF-i nakatunutel verevalumid ja erinevad verejooksud. Samuti iga kriimustus või haav põhjustab pikaldasi verejookse.
Veritsused võivad kesta peaaegu kaks nädalat ja on haiguspuhangute ajal põhjustanud kuni 50% haiglaravil viibinud patsientide surma.
Taastumine ja ravi
CCHF-viiruse läbipõdenud inimese täielik taastumine võib võtta kaua aega, sest pärast haigusest paranemist võivad siiski verejooksud jätkuda.
Otsene ja spetsiifiline ravi puudub. Lootust annab viirusevastane ravim ribaviriin, aga kuna uuringud on alles poolikud, siis lõplikku kinnitust ravimi efektiivsusest ei saa öelda.
Haiguse levik
Euroopa Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskus (ECDC) andmetel on haiguse levik Euroopas väga haruldane ja mingeid tõusutrende märgata ei ole.
Aastatel 2013 kuni 2022 registreeriti aastas 2 kuni 9 juhtu ja kogu kümne aastase perioodi peale kõigest 49 CCHF viirusesse nakatumise juhtu.
Haiguse levik Euroopas aastate lõikes:
- 2013: 9
- 2014: 9
- 2015: 4
- 2016: 6
- 2017: 2
- 2018: 9
- 2019: 2
- 2020: 4
- 2021: 2
- 2022: 2
CCHF-viirus kandub inimesele üle kas puugi hammustuse kaudu või kokkupuutel nakatunud loomade vere või kudedega tapmise ajal ja vahetult pärast tapmist. Enamik juhtumeid on esinenud loomakasvatusega seotud inimestel, näiteks põllumajandustöötajatel, tapamaja töötajatel ja veterinaararstidel.
Inimeselt inimesele võib nakkus levida nakatunud inimeste vere, eritiste, organite või muude kehavedelikega tiheda kokkupuute tagajärjel. Haiglanakkused võivad tekkida ka meditsiiniseadmete ebaõige steriliseerimise, nõelte korduvkasutamise ja meditsiinitarvikute saastumise tõttu.
Seega WHO hoiatus tekitab küsimusi. Esiteks Euroopa andmed ei näita mitte mingisugust nakatumise tõusu ja üleüldine nakatunute arv kogu Euroopas on peaaegu olematu ja teiseks, kuidas kuidas saab viirus, mis levib peamiselt puukide kaudu, inimeselt-inimesele nakkus on väga harv, olla potentsiaalselt pandeemiat põhjustavate viiruste nimekirjas?
WHO selgitused
WHO ise selgitab, et COVID-19 pandeemia ajal käivitati ülemaailmne teaduslik protsess, millega ajakohastati «prioriteetsete patogeenide» ehk haiguspuhanguid või pandeemiaid võivate haigustekitajate nimekirja.
«Prioriteetsete haigustekitajate ja viiruste perekondade suunamine teadusuuringuteks ja vastumeetmete väljatöötamiseks on hädavajalik kiireks ja tõhusaks epideemia- ja pandeemiareaktsiooniks,» ütles WHO tervishoiu hädaolukordade programmi tegevdirektor dr Michael Ryan.
«Ilma COVID-19 pandeemia eel tehtud märkimisväärsete investeeringuteta teadus- ja arendustegevusse ei oleks olnud võimalik rekordajaga välja töötada ohutuid ja tõhusaid vaktsiine.»
Selle algatuse kaudu püüab WHO jõuda võimalike viiruspuhangute ette, suunates ülemaailmseid investeeringuid teadus- ja arendustegevusse, eelkõige vaktsiinide, testide ja ravimeetodite loomisse.
Arvamus
Pigem tundub, et WHO ajakohastud nimekiri ja selle pidev täiendamine tähendab ülisuure või isegi piiramatu ressursi avanemist farmaatsiahiidudele.
Täpsemalt, kui farmaatsiahiid soovib teatud ravimile saada uuringuid ja investeeringud, siis piisab farmaatsiahiiul lobistada omale sobilik patogeen «prioriteetsete» nimekirja, et saada suunatuid investeeringuid testide, ravimimeetoide ja vaktsiinide loomisse.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
