🎟 PPA suutis siiski leida paragrahvi, millega Jaak Valget ja Andres Aulet trahvida
PPA hinnangul panid Jaak Valge ja Andres Aule toime väärteo, kui paigaldasid Tallinnas Harju tänaval kirjanike majale Eesti NSV lipu ning otsustas mehi trahvida.
Mehed ei ole karistusega nõus. Jaak Valge sõnul vaatamata sellele, et oleks palju lihtsam ning finantsiliselt kordades kasulikum trahv ära maksta, vaidlustavad nad otsuse lähipäevil kohtus.
Märkimist väärib ka asjaolu, et kui PPA alustas väärteomenetlust karistusseadustiku paragrahvist 151 põhjal, mis on sotsiaalne vaenu õhutamine, siis nüüd on trahviotsus tehtud seoses avaliku korra rikkumisega.
Täpsemalt süüdistatakse neid kolmandate isikute häirimise (karistusseadustiku § 262 ja korrakaitseseaduse § 55 lõige 1 sissejuhatav osa). Väärteotoimikus on nimetatud kaks kolmandat isikut, keda Valge ja Aule väidetavalt häirisid: Abdrahmanov ja Aleksejev.
Jaak Valge sotsiaalmeediapostitus
Avaldame Jaak Valge sotsiaalmeediapostituse:
Politsei- ja Piirivalveamet otsustas, et Andres Aule ja mina panime 22. juulil toime väärteo, kui paigaldasime Tallinnas Harju tänaval kirjanike majale Eesti NSV lipu, ja pidas õigeks meid trahvida. Seejuures ei lähtunud PPA enam karistusseadustiku paragrahvist 151-prim, nagu meie vastu väärteomenetlust alustades, vaid pani meile nüüd süüks avaliku korra rikkumise, täpsemalt kolmandate isikute häirimise (karistusseadustiku § 262 ja korrakaitseseaduse § 55 lõige 1 sissejuhatav osa). Väärteotoimikus on nimetatud kaks kolmandat isikut, keda me väidetavalt häirisime: Abdrahmanov ja Aleksejev.
Meie eesmärk oli juhtida tähelepanu seinal rippuvale alalisele okupatsioonivõimu sümbolile, mis tuleks eemaldada. Karistus okupatsioonivõimu sümboli kasutamise eest määrati aga hoopis meile.
Omaette teema on see, kuidas saab Eesti Vabariigis olla karistatav protestieesmärgiline kunstiline performance, mille ükski element ei ole seadusega keelatud. Kust peab üldse aru saama, et teatav tegu on Eestis karistatav, kui seda üheski seaduses kirjas ei ole?
Eesti NSV-ga seotud sümboolika ei ole Eestis keelatud, välja arvatud rahvusvaheliste kuritegude õigustamisel. PPA ise on varem avalikult kinnitanud, et NSV Liidu aegse sümboolika kasutamine avalikus ruumis ei ole keelatud. Väljendusvabadust kaitseb Eestis põhiseaduse § 45 ja kunstivabadust § 38. Euroopa Inimõiguste Kohus on korduvalt märkinud, et väljendusvabaduse kaitse ei «laiene üksnes informatsioonile ja ideedele, mida võetakse vastu heasoovlikult või käsitletakse kui mitteründavat, vaid ka sellisele eneseväljendusele, mis ründab, šokeerib ja häirib».
Näib, et PPA arvates on siiski karistatav igasugune eneseväljendus, mis kedagi häirib. Nähtusi, mis võivad avalikus ruumis kedagi häirida, on loendamatult palju, näiteks võib kedagi häirida ebatavapärase kujundusega plakat seinal, niitmata (või, vastupidi, niidetud) muru, pesemata auto, rist kiriku tornis, jne.
Väljendusvabaduse kui olulise põhiseadusliku väärtuse hülgamine Eestis paneb muretsema. Ehkki meil oleks palju lihtsam ning finantsiliselt kordades kasulikum trahv ära maksta, vaidlustame selle otsuse lähipäevil kohtus.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
