Jaak Madison Varro Vooglaiule: mida ollakse rahu eest nõus loovutama? Ida-Virumaa? Läti?
Neljapäeva õhtul avaldas Varro Vooglaid oma Facebooki kontol postituse, milles arutles selle üle, miks Jaak Madison vahetas europarlamendis fraktsiooni.
«Minule ei ole sugugi üllatav, et Jaak Madison valis europarlamendis kuulumise ühte fraktsiooni Poola PiS-i, Itaalia Fratelli ja Rootsi demokraatidega, mitte aga Ungari Fideszi, Prantsusmaa RN-i, Austria vabaduspartei ja Hollandi vabadusparteiga,» kirjutab Vooglaid oma Facebooki kontol tehtud postituses.
Tema sõnul on eristavaks tunnuseks ennekõike Ukraina sõtta suhtumine.
«Ilmselgelt on siin eristavaks tunnuseks ennekõike see, milline on suhtumine Ukraina sõtta (ja taustana laiemalt globalistlikku projekti suhtesse riikliku iseseisvusega). Kui esimeste positsiooniks on see, et Venemaa tuleb iga hinnaga sundida kaotusele (vajadusel konflikti eskeleerides), siis teiste positsiooniks on see, et saavutada tuleb rahu (et vältida sõja eskaleerumist). See ongi väga põhimõtteline valiku koht ja raske on näha Madisoni valikus midagi üllatavat, pidades silmas, et kõik tema senised seisukohaväjendused on ju rääkinud just sellist keelt, millist väljendab ka langetatud valik.»
Lõpetuseks kirjutab Vooglaid oma postituses, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) liikmed võiksid Ukraina teemal võtta selge ja üheselt arusaadava positsiooni.
«Pigem on küsimus selles, kuidas EKRE fraktsiooni liikmed end kõnealuse küsimusega seonduvalt positsioneerivad. Ei ole ju saladus, et siiani on olnud fraktsioonis selles küsimuses tõsised lahkarvamused. Minu hinnangul oleks tagumine aeg hakata kõnelema selget keelt ja mitte häbeneda propagandanarratiivis tabuna tähistatud positsioone.»
Lisakommentaar Vooglaiult
Kuus minutit pärast postituse avaldamist lisas Vooglaid postituse alla täpsustava kommentaari, mida ta pidas silmas EKRE positsioonide osas Ukraina rahu suhtes. Avaldame kommentaari täies mahus. Loetavuse huvides on kommentaarile lisatud lõigud:
«Martin Helme ütles EKRE kongressil peetud kõnes, et tema on rahu poolt. Siit edasi peaks aga positsioone konkretiseerima ehk tooma esile, mida see rahu poolt olemine siis ikkagi tähendab. Muu hulgas peaks vastama küsimusele sellest, kas rahu poolt olles peaksime jätkama igal aastal sadade miljonite ulatuses Ukrainale relvaabi andmist, et sõda maksimaalselt pikendada.
Muidugi ei peaks sellistele küsimustele vastuseid andma ainult Martin, vaid kõik fraktsiooni liikmed, et Martin ei jääks süsteemi poolt tabuna kujutatud positsioonidele üksi, samal ajal kui suurem osa fraktsioonist hoiab nö madalat profiili. Siin oleks tõesti tarvis ühtsust.
Lihtne on Madisonile näpuga näidata, tunduvalt raskem on hakata neis küsimustes ise selget keelt rääkima – eriti teadmises, et nö rahu poolt olevad positsioonid tembeldatakse süsteemi poolt kärmelt Kremli huvides tegutsemiseks.»
Jaak Madison: mida ollakse nõus loovutama? Ida-Virumaa? Läti?
Vooglaiu tehtud postitust kommenteeris ka Jaak Madison, küsides oma kommentaaris, milline see rahu hind siis olema saab?
«Õigem jätkuküsimus oleks, et mida on “rahu” eest rääkijad nõus loovutama, et rahu saavutada, sest igal asjal on hind. Pool Ukrainat? Ida-Virumaa? Läti?,» kirjutab Madison kommentaaris.
Lisades, et ta ei ole senini kuulnud ühtegi konkreetset ettepanekut, mida ollakse selle "rahu" nimel pakkuma. Samuti andes ühtlasi mõista, et seetõttu vahetas ta ka europarlamendi fraktsiooni, kuna näeb koostööd nende riikide erakondadega, millel on ajalooline mälu ja geopoliitiline tunnetus.
«Ma senini pole kahjuks otsekoheselt kuulnud ühtki konkreetset ettepanekut, et mida selle nö “rahu” eest ollakse valmis vastu pakkuma ning sestap on ka ausam olla koostöös riikide erakondadega, kel ajalooline mälu ja adekvaatne geopoliitiline tunnetus», lõpetab Madison kommentaari.
Madisoni ja Vooglaiu lühikommentaarid
Madisoni kommentaarile vastab omakorda Vooglaid, et see, millest ollakse nõus loobuma, ongi rahuläbirääkimiste põhiküsimus, ja alustuseks võiks olla Ukraina loobumine NATO-ga liitumisest.
«See ongi rahuläbirääkimiste põhiküsimus. Selge on see, et millestki peab olema valmis loobuma. Alustada võib kinnitusest, et Ukraina ei liitu NATOga. Usutavasti oleks sellega astutud juba suur samm edasi», kirjutab Vooglaid vastuseks Madisonile.
Madison lõpetab omapoolse vastusega, et Ukraina olevat seda kinnitust sõja alguspäevil ka pakkunud.
«Seda kinnitust pakkus Ukraina Venemaale nädal peale agressiooni algust. Venemaa ei soovinud seda vastu võtta elik Ukraina NATO liikmelisus, mida tegelikkuses keegi ei näe nähtavas tulevikus, pole sisuliselt kunagi olnud Venemaa reaalne mure», kirjutab Madison vastuseks, mis ühtlasi näib lõpetavat kahe mehe vahelise lühidialoogi.
Vooglaid küll küsis Madisonilt üle, et millist pakkumist ta silmas pidas, aga sellele küsimusele edasist Madisoni poolset vastust ei tulnud.
«Millist pakkumist sa silmas pead? Ja mis siis on sinu nägemuses see Venemaa reaalne mure?», küsis Vooglaid.
Andri Kiige: Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole kompromissi koht
Madisoni poolne vastus jäi tulemata, kuid samas kommentaaride lõimes lisab NATO ja rahu teemal oma kommentaari äsja asutatud erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) juhatusse valitud Andri Kiige.
Tema sõnul Ukraina territoriaalne terviklikkus ei ole kompromissi koht ja valdav enamus ukrainlastest tahab kuuluda Euroopa Liitu ja NATO-sse.
«Ukraina rahva valdav enamus on selgelt orienteeritud lääne kultuuriruumi ja majandusturu poole - s.h. kuulumine Euroliitu ja Natosse. Samuti on Ukrainas valdav osa inimestest seda meelt, et Ukraina territoriaalne terviklikkus ei saa olla mingi kompromissi koht. Veel - täiesti valdav osa ukrainlasi usub praegusel hetkel, et Ukraina taastab selles sõjas oma territoriaalse terviklikkuse ja sunnib Venemaa Ukrainast lahkuma.
Kokkuvõte - Ukraina riigi valdav enamus ei poolda sellist rahukontseptsiooni, mis seisneb Ukraina territoriaalse terviklikkuse printsiibist loobumist ning samuti osalist loobumist suveräänsusest (selle kaudu, et Venemaa teostab oma geopoliitilised ambitsioonid Ukraina majandus- ja julgeolekupoliiitliste kuuluvuste üle kontrolli teostamise kaudu).
Kui sellist rahukontseptsiooni Ukrainas ukrainlastele esitada, siis see oleks seal äärmiselt ebapopulaarne. Mina pole seal sellise võimaluse arutelu mitte ühtegi korda seni kuulnud - ükski ukrainlane Ukraina poolel minu kogemuse järgi nii ei mõtle».
Ukraina grupp Facebookis
Toeta Ukraina vabastamist liitudes alloleva nupug kaudu Facebooki grupiga, kus lisaks aitamisele keskendutakse ka kõige tähtsamatele sündmustele Ukrainas. Liitumine on kohene ja tasuta ning juba sellega annad panuse Ukraina vabastamisele.Allikad: Varro Vooglaid Facebook, päise fotomaterjalid JaakMadison.ee ja VarroVooglaid.ee.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
