TÕE HÄÄLE TEADUS: Milline on tuule kiirus teistel Päikesesüsteemi planeetidel?

Rohepööre on kogumas üha rohkem tuure ja tõenäoliselt ei ole kohatu kasutada mõistet rohepöörde hullus. Üks osa sellest hullusest on katta suured maismaa kui ka merealad tuuleparkidega.

Selle ajendil tekib küsimus, kas tuuleparke oleks võimalik rajada ka teistele Päikesesüsteemi planeetidele? Kas üleüldse teistel Päikesesüsteemi planeetidel on tuult ja kui on, siis milline on tuulte tugevus ja kiirus?

Päikesesüsteemi planeedid

Kui vanem generatsioon koolitarkust kogudes tuupis pähe, et Päikesesüsteemis on üheksa planeeti, siis tänaseks tuleb teha parandused. Üheksast planeedist on järele jäänud kaheksa.

Ükski varajasem planeet muidugi füüsiliselt kaduma ei ole läinud, vaid kuna defineeriti ümber planeedi mõiste, siis paraku Pluuto visati planeetide seltskonnast välja.

Uue definitsiooni kohaselt, mille võttis Rahvusvaheline Astronoomiaühing kasutusele, peab planeet vastama kolmele kriteeriumile:

• peab tiirlema ümber Päikese
• peab olema piisavalt suur, et tema raskusjõud muudaks kuju kerakujuliseks
• piisavalt suur, et avaldada orbiidil olevatele objektidele dominatsiooni ja nii puhastada gravitatsiooniga orbiit.

Pluuto tiirleb ümber Päikese. Samuti Pluuto on piisavalt suur, et olla kerakujuline, aga samas ta ei ole ta piisavalt suur, et avaldada oma orbiidil domineerimist ja puhastada gravitatsiooniga oma orbiiti.

See sai Pluutole saatuslikuks ja 2006. aastal eemaldati Pluuto Päikesesüsteemi planeetide hulgast ja klassifitseeritakse kui kääbusplaneeti.

Ülejäänud kaheksa Päikesesüsteemi planeeti (Päikese poolt) on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun.

Tuul Päikesesüsteemi planeetidel

Merkuur

Merkuur on Päikesele lähim planeet. Kaugus Päikesest 58 miljonit kilomeetrit ja seetõttu valitseb planeedil põrgukuumus. Planeedi Päikesepoolne külg soojeneb kuni 430 kraadini, samas ööpoolel langeb temperatuur kuni -180 kraadini.

Kuna Merkuuril puudub atmosfäär, siis paraku Merkuur on ilmastikuliselt surnud planeet ja tuult seal ei ole. Isegi, kui oleks tuul, siis vaevalt, et tuulikud säärastele temperatuurikõikumistele vastu peaksid.

Veenus

Veenus on Päikesest sajakolme miljoni kilomeetri kaugusel asuv planeet, kus sarnaselt Merkuurile valitseb põrgukuumus, aga erinevalt Merkuurist on Veenusel paks atmosfäär, mistõttu kuumus on jagunenud ühtlaselt üle planeedi. Keskmine pinnatemperatuur on 462 kraadi.

Veenuse kõrge temperatuur on osaliselt tingitud intensiivsest kasvuhooneefektist, mida põhjustab planeedi paks, peamiselt süsihappegaasist koosnev atmosfäär.

Ühtlasi see atmosfäär on põhjuseks Veenuse väga tugevatele tuultele. Keskmine tuulekiirus on 200 km/h ja iiliti isegi kuni 400 km/h.

Lisaks põrgulikule kuumusele ja ekstreemstele tuultele valitseb planeedil ka väga kõrge atmosfäärirõhk, mis on umbes 92 korda suurem kui rõhk Maal.

See on umbes võrdne rõhuga, mis valitseb Maal 900 meetri sügavusel ookeanis.

Maa

Sinine koduplaneet, mis ägab reostuse, ülerahvastatuse ja ökosüsteemide hävitamise käes. Keskmine tuulekiirus 11 km/h ja suurim registreeritud tuulekiirus 371 km/h. Kaugus Päikesest 150 miljonit kilomeetrit.

Marss

Punane planeet, mis on inimkonda huvitanud pikalt. Kaugus Päikesest 227,9 miljonit kilomeetrit.

Kuna Marsil on neli aastaaega nagu Maal, siis keskmine õhutemperatuur varieerub ja oluliselt sõltub aastajast ning asukohast.

Kõige külmematel talveöödel pooluste lähedal läheb vägagi külmaks. Temperatuurinäidud langevad isegi alla 125 miinuskraadi.

Võrdlusena Maal kõige külmem temperatuur registreeriti 1983. aasta 21. juulil Antarktikas. Mõõtetud temperatuuriks oli -89.2 kraadi.

Samas Marsi suvepäevad on vägagi mõnusad. Ekvaatoril suvepäevadel tõuseb temperatuur kuni 20 soojakraadini.

Rääkides veel Marsi aastaaegadest, siis koolilapsed sooviksid küll Marsil suvevaheaega veeta. Seda põhjusel, et kuna Marss teeb täistiiru ümber Päikese 687 Maa päevaga (Marsi aasta pikkus), siis Marsi aastaajad kestavad umbes kaks korda kauem, kui Maa aastaajad ja seega laste suvevaheaeg oleks ka kaks korda pikem.

Samas tuuled on Marsil vägagi kurjad. Keskmine tuulekiirus on 96 km/h ja suurim registreeritud tuulekiirus 344 km/h, mis registreeriti Viking missiooni käigus.

Ja rääkides veel keskkonnast. Kuna Marsil puudub magnetväli ja atmosfäär on tunduvalt õhem kui Maal, siis paraku Marss on avatud kosmilise kiirgusele, mis on vägagi kahjulik inimese tervisele ning ilma skafandrita poleks seal midagi teha.

Seega las lapsed veedavad suvevaheaja siiski Maal.

Jupiter

Päikesesüsteemi kroonjuveel. Suurim planeet, mis asub päikesest 778 miljoni kilomeetri kaugusel. Tegu on tohutult suure gaasihiiuga. Võrdlusena Jupiteri mahuks 1300 Maad. See iseloomustab tema tohutut suurust.

Jupiteri atmosfääri ülemistes kihtides on väga külm. Temperatuur umbes -145 kraadi Celsiuse järgi. Kuid planeedi sügavamates kihtides, kus rõhk on suurem, võib temperatuur tõusta väga kõrgeks. Arvatakse, et isegi kuni 24 000 kraadini.

Lisaks vaatamata Jupiteri tohutule suurusele, teeb Jupiter tiiru ümber oma kujutletava telje 9 tunni ja 56 minutiga (Jupiteri ööpäeva pikkus).

Jupiter on tuntud ka oma Suure Punase Laigu poolest. Tegu on hiiglasliku tormiga, mis on kestnud vähemalt 300 aastat ja torm on nii suur, et sellesse mahuks ära mitu Maad.

Ilmselgelt seal tormis on registreeritud Jupiteri kõige tugevamad tuuled, mis on ulatunud kuni 643 km/h. Võrdlusena reisilennuk Boeing 747 lendab 900km tunnis.

Saturn

Päikesesüsteemi ikoonilisem planeet, mis on tuntud peamiselt oma silmapaistva rõngasüsteemi poolest. Rõngasüsteem koosneb peamiselt jääst, kuid sisaldab ka kiviseid osakesi. Rõngaste laius on kuni 282 000 kilomeetrit, kuid on uskumatult õhukesed, vaid mõnesaja meetri paksused.

Saturnil on ka mitmeid kuid: hetkel on teada 150 erinevat kuud, millest suurim Titan on tuntud oma paksu lämmastikurikka atmosfääri ja vedelate metaanijärvede poolest. See teeb Titanist ühe vähestest Päikesesüsteemi paikadest väljaspool Maad, kus leidub vedeliku kujul järvi ja - jõgesid.

Päikesest asub Saturn 1,4 miljardi kilomeetri kaugusel. Säärane kaugus tähendab väga külma temperatuuri - ülemiste atmosfäärikihtide temperatuur on umbes -175 kraadi.

Samas vaatamata kaugusele ja jäisusele on Saturn üks väga tormine planeet, kus tuulekiirused ülemistes atmosfäärikihtides võivad küündida kuni 1800 km/h.

Uraan

Päikesesüsteemi eelviimane, helesinine planeet asub meie kodutähest 2,87 miljardi kilomeetri kaugusel.

Ka kõige külmalembelisemal hakkaks Uraanil külm. Väga külm, sest keskmine temperatuur on -224 kraadi.

Olgu ka võrdlusena toodud, et kõige külmem temperatuur ehk absoluutne null on -273.15 kraadi. Sellest külmemat temperatuuri enam olla ei saa.

Uraani üks eripära on tema telg. Kui Maa kujutletav telg, mille ümber Maa pöörleb on väikese kalde all, siis Uraani kujutletav telg on horisontaalne.

Selle tulemusena Uraani aastaajad on väga ekstreemsed,  sest üks poolkera on suunatud otse Päikese poole või sellest eemale väga pikkade perioodide vältel.

Uraani sinakasroheline värvus ei tulene vee või taimestiku olemasolust, vaid atmosfääris olevast metaanist. Päikesevalgus läbib atmosfääri ja peegeldub Uraani pilvede pealt tagasi. Metaanigaas neelab valguse punase osa, mille tulemuseks on sinakasroheline värvus.

Aga, kuidas on Uraani tuultega? See naljakalt pöörleb planeet pakuks tuulepüüdjatele siiski väga paljutki, sest tormituuled võivad Uraanil ulatuda kuni 900 km/h.

Neptuun

Neptuun on meie Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet. Neptuuni keskmine kaugus Päikesest on umbes 4,5 miljardit kilomeetrit.

Samas on Neptuun soojem kui Uraan. Neptuuni keskmine temperatuur on -200 kraadi.

Neptuun on tuntud oma sügava sinise värvi, võimsate tormide ja äärmiselt tugeva tuule poolest. Ühtlasi Neptuunil on registreeritud Päikesesüsteemi kõige tugevam tuul - 2414 km/h.

Samuti on Neptuun kuulus oma Suure Tumeda Laigu poolest, mis on tohutu torm, sarnane Jupiteri Suurele Punasele Laigule. Kuid erinevalt Jupiteri Suurest Punasest Laigust on Neptuuni Suur Tume Laik ajas muutunud ja mõnikord isegi täielikult kadunud.

Lõpetuseks Neptuunil oleks huvitav sündida, sest kui neptuunlaste eluiga oleks sama pikk kui maalastel, siis ükski neptuunlane ei elaks ühe aastaseks.

Seda põhjusel, et Neptuunil kulub Päikese ümber tiirlemiseks 164,8 Maa aastat. See periood on tuntud kui Neptuuni aasta ja niikaua kui ükski inimene pole elanud 164,8 aastaseks, saaks ta Neptuunil nautida igavest noorust ja imikupõlve. Seda muidugi ainult numbrina passis.

Planeet X

Aga sellega ei lõppe veel Päikesesüsteemi teekond. Kui ametlikult on teada kaheksa planeeti, siis teadlased on läbi avastuste ja arvutuste jõudnud järeldusele, et meie Päikesesüsteemis võib olla veel vähemalt üks planeet.

Seda tuntakse nime all Planeet X. Seda planeeti ei ole veel keegi avastanud, aga erinevate taevakehade orbiite vaadeldes on jõutud järeldusele, et see planeet võib päriselt ka eksisteerida.

Me ei tea veel täpselt, mis põhjustab osade kaugemate taevakeha orbiitides kõrvalekaldeid. Kas see on Planeet X, mis mõjutab orbiite oma gravitatsiooniga või mingi muu nähtus, aga eks astronoomid ühel päeval selle põhjuse ka leiavad.

Kui juhtub olema uus planeet, siis tegu saab olema väga kauge ja külma kohaga, aga kas ka seal puhuvad tuuled või millist eripära see meile pakub, see saab olema põnev.

---

---

Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.

---