Türgi nõustus toetama Rootsi NATO liikmelisust
Türgi president Recep Tayyip Erdogan on nõustunud toetama Rootsi soovi astuda NATO-sse, ütleb sõjalise liidu peasekretär Jens Stoltenberg, kirjutab BBC.
Ta ütles, et Türgi liider edastab Rootsi taotluse Ankaras parlamendile ja «tagab ratifitseerimise».
Vahepeal ütles Rootsi peaminister Ulf Kristersson: «Olen väga õnnelik, see on hea päev Rootsi jaoks.»
Türgi oli varem kuude kaupa takistanud Rootsi kandideerimist, süüdistades Rootsit kurdide mässuliste võõrustamises.
NATO 31 liikmest on Türgil vetoõigus uue riigi liiduga liitumise üle.
USA tervitab Türgi otsust
Uudistele reageerides ütles USA president Joe Biden, et tervitab president Erdogani pühendumust «kiire ratifitseerimise» teostamisele.
«Olen valmis töötama president Erdoganiga ja Türgiga, et tugevdada kaitset ja heidutust Euro-Atlandi piirkonnas. Ootan peaminister Kristerssoni ja Rootsi tervitamist meie 32. NATO liitlasena,» öeldakse Valge Maja avalduses.
Saksa välisminister Annalena Baerbock säutsus: "32-ga oleme kõik koos turvalisemad." Briti peaminister Rishi Sunak ütles, et Rootsi liitumine teeks meid kõiki «turvalisemaks».
Kokkuleppest teavitati esmaspäeval
Stoltenberg teatas kokkuleppest esmaspäeval hilisõhtul pärast Türgi ja Rootsi liidrite vahelisi kõnelusi Leedu pealinnas Vilniuses.
NATO peasekretär kirjeldas seda kui ajaloolist sammu, kuid rõhutas, et kindlat kuupäeva, millal Rootsi liitub sõjalise liiduga, ei saa anda, kuna see sõltub Türgi parlamendist.
Rootsi ja Soome, mõlemaid on pikka aega peetud sõjaliselt neutraalseteks, teatasid oma kavatsusest liituda NATO-ga eelmisel aastal mais, mõni kuu pärast seda, kui Venemaa alustas Ukraina täismahulist invasiooni. Soome liitus ametlikult aprillis.
Stoltenberg ütles, et Türgi ja Rootsi olid käsitletud Türgi õigustatud julgeolekumuresid ning selle tulemusena oli Rootsi muutnud oma põhiseadust, muutnud oma seadusi, laiendanud vastu-terroristlikku operatsiooni PKK (Kurdistani Töölispartei) vastu ja taasalustanud relvaeksporti Türgisse.
Türgi ja Ungari
Türgi ja Ungari on praegu ainsad kaks NATO liiget, kes pole veel ratifitseerinud Rootsi liikmelisuse taotlust.
Ungari välisminister Peter Szijjarto ütles teisipäeval, et Rootsi taotluse ratifitseerimine on nüüd ainult tehniline küsimus.
Türgi liitumine EL-iga
Esmaspäeval tundus president Erdogan seostavat ka Türgi toetust Rootsi NATO taotlusele EL-i külmutatud liikmekõneluste taasavamisega Ankaraga.
EL-i ametnikud lükkasid nõudmise kiiresti tagasi, öeldes, et need on kaks eraldi teemat.
Kuid pärast tehingu teatavaks tegemist ütles NATO avalduses, et Rootsi toetaks aktiivselt jõupingutusi Türgi EL-i ühinemisprotsessi elavdamiseks ja see hõlmaks EL-i ja Türgi tolliliidu moderniseerimist ja viisade liberaliseerimist.
Türgi esitas esmase taotluse EL-iga liitumiseks juba 1987. aastal, kuid autoritaarseks muutumine president Erdogan'i all peatas ühinemisprotsessi.
Kuid pärast Venemaa invasiooni Ukrainasse on härra Erdogan samuti mänginud ainulaadset rolli NATO liidrina, kellel on mõju Moskvas.
Ta aitas lepitada möödunud aasta Musta mere teraviljaalgatust, mis võimaldab Ukrainal eksportida põllumajandustooteid oma sadamatest.
Türgi on aidanud tehingut elus hoida, vaatamata Venemaa sagedastele ähvardustele tagasi tõmbuda.
Kuid Türgi on ka ärritanud Kremlit, tarnides relvastatud droone Ukrainale.
Venemaa reaktsioon
Venemaa ametnikud olid nädalavahetusel raevus, kui Türgi lubas üllatuslikult viiel endisel Mariupolis sõdinud Ukraina garnisoni ülemal lennata tagasi Kiievisse, pärast Ukraina presidendi Volodõmor Zelenski visiidi lõppu.
Tegu oli vangidega, mis möödunud aasta vangide vahetamise tingimuste kohaselt lepiti kokku, et mehed jäävad Türgisse ja seda kuni sõja lõpuni. Ka NATO tippkohtumise eel Joe Biden ütles CNN-ile antud eksklusiivintervjuus, et Ukraina ei ole veel valmis NATO liikmeks saama ja enne peab sõda Ukrainas lõppema.
NATO tippkohtumine
Kahepäevane NATO tippkohtumine algab teisipäeval Vilniuses, kus ühtlasi arutatakse Ukraina liikmelisuse taotlust.
Kõik liitlased nõustuvad, et Ukraina ei saa liituda blokiga sõja ajal - kartes, et see viiks otsese konfliktini Venemaaga.
Ukraina president Volodõmor Zelenski on ise öelnud, et ta ei oota liikmelisust enne sõja lõppu - kuid ta soovib, et tippkohtumine annaks selge signaali Ukraina taotlusele.
Mitmed NATO liikmed Ida-Euroopas nõuavad naaberriigile kiiret liikmelisust, kuid teised, sealhulgas USA ja Saksamaa, tunduvad olevat rohkem kõhklevad.
Venemaa hoiatas
Venemaa president Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskov hoiatas esmaspäeval, et Ukraina NATO liikmelisusel oleks negatiivsed tagajärjed kogu julgeolekuarhitektuurile, mis on nagunii poolenisti hävitatud Euroopas.
Ukraina liikmelisus kujutaks endast absoluutset ohtu, ohtu meie riigile, mis nõuab meilt üsna kindlat ja selget reaktsiooni, ütles Peskov.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
