Lea Danilson-Järg: peaminister nimetab tõde valeks!
Erakond Isamaa liige Lea Danilson-Järg, kes oli Kaja Kallase teises valitsuses justiitsminister, kirjutab sotsiaalmeedias, et Kaja Kallas valetab, nimetades tõde valeks.
Täpsemalt Lead Danilson-Järg kirjutas 10. augusti arvamusartiklis ERR portaalis, et eelmise valitsuse üks ministrest käis välja idee, et üheks kärpekohaks võiks olla 24. veebruari presidendi vastuvõtu ärajätmine. Seda sama kinnitas president Alar Karise ka 3. augustil.
Seda kinnitas ka endine riigihalduse minister Riina Solman, kelle sõnul oli selleks ministriks peaminister Kaja Kallas isiklikult. Kaja Kallas nimetas seda väidet «alatud valeks» ja et ühelgi valitsuse nõupidamisel 24. veebruari ärajätmisest pole juttugi olnud.
Päev hiljem, reedel, 11. augustil avaldas ka Lea Danilson-Järg ministri nime ja selleks oli tema sõnul samuti Kaja Kallas ja põhjuseks kõik päevavalge tuua oli see Lea Danilson-Järg sõnul see, et peaminister nimetab tõde valeks.
Lea-Danilson järg postitus
Avaldame Lea Danilson-Järg sotsiaalmeediapostituse muutmata kujul:
Peaminister nimetab tõde valeks!
Kuna Kaja Kallas nimetab ERRile antud intervjuus tõde "alatuks valeks", pean vajalikuks presidendi vastuvõtu ärajätmise ettepanekuga seonduvat ka enda poolt lähemalt kommenteerida. Juhin kõigepealt tähelepanu, et kokkuhoiuks vastuvõtu ärajätmise soovituse saamisest rääkis esmalt president Karis ja seda juba enne, kui presidendi eelarve teema meedias jutuks tuli. Miks peaks president midagi sellist välja mõtlema?
Omaltpoolt saan kinnitada, et presidendil on õigus, sest olen osalenud nõupidamisel, kus niisugune mõte jutuks tuli. Ma ei tea, kas selliseid ettepanekuid on mujalgi tehtud, kuid saan kinnitada seda, mida olen ise näinud ja kuulnud. Presidendi vastuvõtu vajalikkuse seadis augustis 2022 toimunud valitsuskabineti nõupidamisel kahtluse alla peaminister Kaja Kallas. Mul on see hästi meeles, sest justiitsministrina kuulasin põhiseaduslike institutsioonide ettekandeid ning järgenud arutelu suure huviga, kuna räägitu oli tihedalt seotud minu juhitud valdkonnaga.
Kuna minu istekoht asus istungite saali sellel poolel, kus on külaliste mikrofon, oli mul mugav toimunut jälgida - nägin nii ettekandjat kui ka koosoleku juhataja suhtlust temaga. Olin väga üllatunud, et peaminister Kaja Kallas võttis Peep Jahilo ettekande lõppedes jutuks presidendi vastuvõtu vajalikkuse. Nägin ka Kallase näoilmeid ja kehakeelt meie vahel istunud naisministrite suunal. Oli aru saada, et Kaja Kallasele oleks meeldinud, kui sellist vastuvõttu ei toimuks.
Vastuvõtuga kaasneb tõepoolest ettevalmistusi ja ka kulusid ning see päev on riigi juhtkonnal tõesti väga pikk, tihe ja väsitav, alates juba enne päikesetõusu. Seega on mõistetav ka soov, et vastuvõttu ei toimuks, kuigi minu arvates on Eesti vabaduse tähistamine seda pingutust väärt. Küll aga ei ole minu jaoks mõistetav, miks peaminister Kallas on valinud toona öeldut mitte mäletada ning tõde valeks nimetada.
Valitsuskabineti nõupidamisel osales toona väga lai ring inimesi, kellest paljud kindlasti ka seda osa arutelust kuulsid ja mäletavad. Lisaks iganädalaselt osalenud riigisekretärile, õiguskantslerile, riigikontrolörile ning riigikantselei tugipersonalile, olid kutsutud ka riigikogu kantselei, Riigikohtu ja Vabariigi Presidendi kantselei esindajad. Olgugi, et oma ameti tõttu nad nõupidamisel räägitut avaldada ei saa, teavad nad ju ise siiski, et Kaja Kallas presidendi vastuvõtu ärajätmise teema tõstatas. Millise näoga peaminister nüüd nende Eesti riigi tippametnike ette ilmub, kui ta on avalikkusele valetanud, et sellist teematki nõupidamisel ei olnud? Jääb arusaamatuks, miks on peaminister valinud nii väikese asjaga enda mainet kahjustada, selmet tunnistada, et presidendi vastuvõtt talle ei meeldi.
Kui Riina Solman ütleb, et võttis Kallase toonast juttu pigem naljana, siis mulle see nii küll ei tundunud. Oli ju teada, et presidendi eelarvetaotluse mitte rahuldamisel ei oleks tal kõigeks vahendeid jätkunud ning vastuvõtu ärajätmisest oleks võinud saada sundvalik, nagu selleks sai Austraalia visiidi ärajäämine.
Kui president Karis 2022. aasta lõpus kogu valitsuse enda juurde õhtusöögile kutsus, kasutasin võimalust vastuvõtu toimumise kohta uurida, sest kutset ei olnud veel tulnud. Sain presidendilt väga ebamäärase vastuse, mis kinnitas minu varasemat kahtlust, et vastuvõtu toimumine ei ole päris kindel ja pidulikku kleiti pole veel mõtet otsima hakata. Kui lõpuks kutse ikkagi tuli, olin isegi üllatunud. Ka abikaasale olin juba ammugi rääkinud, et vastuvõttu pigem ei toimu.
Seega, kui Kaja Kallas tahab valetamist jätkata, siis palun väga, jätkaku. Mina ise ju tean, et mul on õigus ja enamat pole mulle vajagi. Hoopis olulisem on, et põhiseaduslike institutsioonide rahastamiseks tekiks lahendus, mis võimaldab neil ka päriselt sõltumatu olla, nagu põhiseadus ette näeb. Kui valitsuse diktaat asendub rahanduskomisjoni omaga, siis mingit põhimõttelist muutust paraku ei teki.
Põhiseaduslike institutsioonide eelarvete koostamise reeglid tuleks kirja panna riigieelarve seadusesse, mis tagaks elukalliduse kasvuga kaasas käiva baasrahastuse ning seega ka õigusriigi toimimiseks vajalike asutuste töörahu ja sõltumatuse. Õigusriigil on oma hind ja kui me pole nõus seda maksma, võime lõpuks kõik kaotada.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
