Indrek Neivelt kommertspankade kokkuleppest: kõik see oli üldsuse lollitamiseks välja mõeldud

Indrek Neivelt kommertspankade kokkuleppest: kõik see oli üldsuse lollitamiseks välja mõeldud


Ettevõtja, endine pangajuht ja tuntud finantsekspert Indrek Neivelt tõi hiljuti oma sotsiaalmeediapostituses esile vastuolud pankade maksustamise ümber Eestis.

Sotsiaalmeediapostituses kritiseerib Neivelt valitsuse liikmete ja pankade juhtide vääraid väiteid pankade kapitali kohta, näidates, kuidas pankadel on tegelikult väga palju üleliigset kapitali.

Tema hinnangul piisaks pankadel 3.5 miljardi suurusest omakapitalist, ja et tunda end väga turvaliselt, oleks vaja umbes 4 miljardit. Reaalsuses on pankadel poolaasta lõpu seisuga aga 4.7 miljardit, mis näitab, et pankadel on piisavalt või isegi pigem liiga palju kapitali, et kriisidega hakkama saada.


Mart Võrklaev ja pangajuhid: seda kapitali läheb vaja

Neivelt kritiseerib veel teravalt rahandusminister Mart Võrklaeva väiteid, et pankade tekkinud kasum tuleks jätta täiendava laenukapitalina või reservide jaoks võimalike kahjumite katteks. Sama väitsid ka pankade juhid erinevates intervjuudes, et kehvematel aegadel ei pruugi omakapitalist jätkuda.

Ometi on Neivelti sõnul pankadel pigem liiga palju ja kasumeid arvestades võiks laenuportfell kasvada 10 miljardit aastas. Seda aga tema hinnangul ei suudaks meie majandus vastu võtta ja tekiks ülekuumenemine. Tegelikult kasvab laenuportfell umbes miljardi võrra aastas.


Loe ka: Keskpankurid valitsuse ja kommertspankade kokkuleppest: keegi sai praegu jämedalt petta


Lõpuks kirjutab Neivelt, et kui nüüd loobuti pangamaksust ja pangad lihtsalt maksavad rohkem dividende, siis tekib vastuoluline olukord – justkui dividendide maksmine aktsionäridele ei vähendaks omakapitali. Tegelikult kõik ju teavad, et omakapitali vähendavad nii maksud kui ka dividendide maksed.

Teisisõnu, Neivelti arvates avalikult tunnistati, et omakapitali on pankadel piisavalt ja kogu see eelnev jutt oli üldsuse lollitamiseks välja mõeldud.


Indrek Neiveli sotsiaalmeediapostitus

TõeHääl avaldav Indrek Neivelti sotsiaalmeediapostituse:

Täpselt nädal tagasi pakkusin siinsamas välja stsenaariumi, kuidas sotside pankade maksustamise plaan lõpeb. Aga stsenaarium kirjutati jooksvalt ümber ja põnevust jätkus kuni teisipäeva pärastlõunani. Arvestades Eesti Panga presidendi pretsedenditut reaktsiooni, siis veelgi kauemaks. Ja usun, et sellega veel asi ei lõpe.

Miks?

Alustuseks üritan võimalikult lihtsalt selgitada pankade spetsiifilist ja väga keerulist omakapitali arvestamise põhimõtet. Väga lihtsustatult saab panga iga omakapitali euro kohta välja laenata umbes 9-10 eurot. See sõltub laenude riskitasemest, tagatistest jms. aga universaalpankadel see umbes nii on. See on rusikareegel ja spetsialistid võivad sellest päevade kaupa nüansse välja tuua.

Pankade Eestis olevate laenude summa on veidi alla 28 miljardi. Laias laastus on sellise portfelli jaoks vaja 3.5 miljardit omakapitali, sest pankadel on ka teisi varasid. Siis saab ennast juba turvaliselt tunda. Kui tahta ennast väga turvaliselt tunda, siis 4 miljardit. Aga pankadel on omakapitali poolaasta lõpu seisuga 4.7 miljardit. Selle sees on juba esimese poolaasta kasum.

Ja selle aasta kasum tuleb prognooside kohaselt üle miljardi euro.

Miks need arvud on tähtsad? See näitab, et pankadel on piisavalt kapitali, et kriisidega hakkama saada. Pigem on neil kapitali liiga palju.

Siin tuleb kiita minister Lauri Läänemetsa, kes rääkis, et pangad on ülekapitaliseeritud. Tal oli õigus.

Aga valitsuse teiste liikmete nõunikud andsid ministritele küll halba nõu. Näiteks ütleb rahandusminister Mart Võrklaev 13.augustil kui ta teeb maha ideed pankade lisamaksust: «Meil tuleks jätta pankadele võimalus kasutada kasumist tekkinud raha täiendava laenukapitalina majandusarengu toetuseks või reservidesse panekuks tulevaste võimalike kahjumite katteks. See on üks meie eelis teiste riikide ees – me ei ole pidanud kasutama maksumaksja raha pankade päästmiseks.»

Mina loen sellest välja, et kui rohkem makse võtta, siis ei pruugi pankadel kapitali jätkuda, et majanduskasvu toetada või saada hakkama majanduskriisis.
Sisuliselt sedasama ütleb rahandusminister ka 14. septembril: «Pankade kapitali vähendamine toob ettevõtlusesse veelgi rohkem ebakindlust juurde. Meil tuleb aga tõsiselt tegeleda majanduse elavdamisega, mitte selle nõrgestamisega. »

Ka pankade juhid muretsesid erinevates intervjuudes, et kui tulevad raskemad ajad, siis ei pruugi omakapitalist jätkuda. Samuti muretsesid nad selle pärast, et kui rohkem makse võtta, siis ei jätku laenuportfelli kasvatamiseks omakapitali.

Tuletan veelkord meelde, et omakapitali on pankadel pigem liiga palju ja kasumeid arvestades võiks laenuportfell kasvada 10 miljardit aastas. Seda aga ei suudaks meie majandus vastu võtta ja tekiks ülekuumenemine. A´la 2006 ja 2007. Tegelikult kasvab laenuportfell umbes miljardi võrra aastas ehk kümme korda vähem.

Ja vaatamata sellele räägiti meile, et kapitali ei pruugi pärast erakordse maksu (Leedu analoogi järgi ca 150 miljonit aastas lisaks olemasolevale maksule) kehtestamist jätkuda.

Tundub, et osa ministreid (va Läänemets) seda ka uskusid.

Ja siis mõni päev hiljem tuldi välja uudisega, et pangad maksavad hoopis rohkem dividende….

Ei mingit juttu enam a´la “kapitali vähendamine toob ebakindlust juurde”. Justkui dividendide maksmine aktsionäridele ei vähenda omakapitali.

Tegelikult kõik ju teavad, et omakapitali vähendavad nii maksud kui ka dividendide maksed.

Ehk siis avalikult tunnistati, et omakapitali on pankadel piisavalt ja kõik see eelnev jutt oli üldsuse lollitamiseks välja mõeldud.

Lisaks tuleks märkida, et see ei ole ka mingi eriline vastutulek pankade poolt kuna maksumäära tõstmisel oleks pangad vana ja madalama maksumääraga nagunii sel aastal maksimaalselt dividende välja võtnud. See on ju elementaarne käitumine. Üllatav oleks vastupidine käitumine.

Meid on lihtlabaselt lollitatud. Ja ka rahandusminister on pandud väga rumalasse olukorda. Tõenäoliselt seepärast reageeris ka keskpanga president selle uudise peale nii valulikult. Ja mitte ainult tema.

Allikas: Sotsiaalmeedia

Jaga artiklit FB-s:



Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.