TÕEHÄÄLE AJALUGU | Öö, mil Dublini tänavatel voolas 15 cm sügavune viskijõgi
Illustratsioon: Dublini viski tulekahju (Wikipedia). Dublini viski tulekahju ajal voolas linnas 15 sentimeetri sügavune ja kolme meetri laiune viskijõgi ja sai surma 13 inimest, kuigi ükski neist ei hukkunud tulekahjus.
Dublini viski tulekahju leidis aset 18. juunil 1875 Dublini Liberties piirkonnas. See kestis vaid ühe öö, kuid tappis 13 inimest ning põhjustas ainuüksi hävinenud viski osas tänasesse vääringusse arvestades kuue miljoni euro suuruse kahju.
Tulekahju ajal tekkis 15 sentimeetri sügavune viskijõgi, mis väidetavalt voolas kuni Coombeni välja. Coombe on ajalooline Dublini tänav, kus toona tulekahju ajal voolas Poddle lisajõgi, mida tuntakse ka Coombe Stream või Commons Water nime all.
13 hukkunut
Ükski tulekahju ajal hukkunutest ei saanud surma suitsu sissehingamise, põletuste või tule endaga otseses kontaktis olemise tagajärjel.
Kõik surmajuhtumid olid seotud alkoholimürgitusega, sest joodi viskijõest, kus voolas lahjendamata viski. See on tunduvalt kangem kui pudelites müüdav viski.
Lahjendamata viski alkoholisisaldus on keskmiselt 52 kuni 66%, samas Ameerika viski puhul võib see olla isegi kuni 90%.
Ajalugu ja sündmuste käik
Arvatakse, et tulekahju alguseks oli Laurence Malone'i laohoone Ardee tänava nurgal, kus hoiustati 5000 viskivaati, koguseliselt 1 193 000 liitrit ja väärtusega 54 000 naela, mis praeguses vääringus oleks üle kuue miljoni euro.
Tulekahju täpset põhjust ei teata, kuid on teada, et see algas pärast kella 16:35, mil laohoone kontrolliti üle, ja enne kella 20:30, mil anti teada tulekahjust.
Kell 21:30 hakkasid laohoone vaadid kuumusest plahvatama, paisates tänavatele põleva viskijõe.
Kolm meetrit lai põlev viskijõgi voolas kõigepealt mööda Corki tänavat, keeras Ardee tänavale ja hävitades Chamber tänaval asuva maja. Seejärel viskivool jätkus edasi Mill tänavale, kus see hävitas kiirelt väikeste majade rea.
Tulekahjus ühtegi hukkunut
Läheduses elavad inimesed said tulekahjust teada, kui kuulsid kisavate sigade häält põlevates loomade aedikutes.
Seda peetakse üheks põhjuseks, miks evakuatsioon toimus nii kiiresti ja mida hiljem kiitsid nii hädaabiteenistused kui ka tolleaegne Dublini linnapea Peter Paul McSwiney.
Ta ütles: «Paljudes kohtades oli tule levimise tõttu põgenemiseks nii vähe aega, et kartsin, et inimesed võivad jääda piirkonna pööningutele ja keldritesse lõksu. Kuid pärimise käigus sain teada, et suure tulekahju ajal ei kaotanud keegi elu.»
Vaatamata suurele tulekahjule, evakuatsioonile ja hirmuäratavale sagimisele, kogunesid rahvahulgad alkoholivoolu äärde, sest paljude jaoks pakkus see maapealne põrgu haruldast võimalust.
Kasutati käepäraseid anumaid, et «väärtuslikku» vedelikku kokku koguda. Selleks läksid käiku kausid, mütsid ja muud anumad - nagu näiteks, nii vastik kui see ka ei tundu, siis osad mehed kasutasid ka oma saapaid, et põlevast viskijõest «väärtuslikku» kraami kätte saada.
Viskijõe tulemused
Kaheksa meest viidi koomas olekus Meathi, kaksteist Jervis Streeti, kolm Stevensi ja üks noormees Merceri haiglasse. Ja need on teadaolevad ja faktiliselt kinnitatud arvud. Tegelik arv võib olla suurem.
Paljud ei vaevunud isegi viskit kokku koguma, vaid jõid otse põlevast jõest. Ja seda ei saaks nimetada joomiseks, vaid pigem kaanimiseks, kus kätega kühveldati voolavat märjukest sisse niipalju kui võimalik.
Kokku olevat tulekahju ööl surnud 13 inimest, aga mitte ükski hukkunutest ei hukkunud leekides ega surnud suitsu sissehingamise tagajärjel - kõik neist suri alkoholimürgituse tagajärjel, mille põhjustas «maast leitud» tasuta viski joomine.
Allikad: Wikipedia ja The Irish Times.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
