Wagneri võitlejad jõudsid mässu ajal tuumarelvale väga lähedale
Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov (Reuters)
Kui Wagneri mässulised sõitsid 24. juunil Moskva suunas, pööras üks sõidukite kolonn ida suunas maanteele, mis viib kindlustatud Vene armeebaasi, kus hoitakse tuumarelvi. Seda kinnitab ka veebi postitatud videod kui ka kohalike elanikega tehtud intervjuud.
Kuni tänaseni ükski allikas ei olnud kinnitatud ja puudus täpne informatsioon, mis täpselt juhtus, sest umbes 100km enne Voronezh-45 tuumabaasi Wagneri võitlejate «jäljed haihtusid». Nüüd aitab saladusloori kergitada Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov Reutersile antud eksklusiivintervjuus.
Wagneri võitlejad jõudsid tuumabaasini?
Eksklusiivintervjuus ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov, et Wagneri võitlejad läksid palju kaugemale.
Ta ütles, et nad jõudsid tuumabaasini ja et nende kavatsuseks oli hankida väikesed Nõukogude Liidu aegsed tuumaseadeldised, et oma mässus panuseid tõsta. «Sest kui olete valmis võitlema viimase meheni, on see üks rajatisi, mis tõstab oluliselt panuseid,» ütles Budanov.
Ainus barjäär Wagneri võitlejate ja tuumarelvade vahel, ütles Budanov, olid tuumahoidla uksed. «Hoidla uksed olid suletud ja nad ei pääsenud tehnilisse sektsiooni,» ütles ta.
Siiski tõendeid ei ole avaldatud
Reuters ei suutnud iseseisvalt kindlaks teha, kas Wagneri võitlejad jõudsid Voronezh-45 tuumarajatiseni. Budanov ei esitanud oma väite tõendamiseks tõendeid ja keeldus ütlema, millised arutelud, kui üldse, on toimunud USA ja teiste liitlastega seoses juhtumiga. Samuti ei öelnud ta, miks võitlejad seejärel taandusid.
Kremli lähedane allikas, kellel on sõjaväelised sidemed, kinnitas osaliselt Budanovi aruandeid. Üks Wagneri rühm «suutis pääseda erilise tähtsusega tsooni, mis muutis ka ameeriklased ärevaks, sest seal tsoonis hoitakse tuumarelvi,» ütles see isik, ilma et oleks rohkem selgitanud.
Tuumarajatis Voronezh-45, kuhu Ukraina sõjaväeluurejuhi Kõrõlo Budanovi sõnul Wagneri sõdurid tahtsid jõuda ja tema väidetel jõudsidki, et hankida omale kohvri suurused tuumapommid.
Allikas Venemaa poolt okupeeritud Ida-Ukrainas, kes teab olukorda, ütles, et see tekitas Kremlis väga tõsiseid muresid ning andis tõuke kiirustatult läbiräägitud mässu lõpetamiseks 24. juuni õhtul, mida vahendas Valgevene president Aleksandr Lukašenka.
Samas USA ametnikud väljendasid selle aruande suhtes kahtlusi, öeldes, et ei saa seda raportit kinnitada. «Me ei suuda seda raportit kinnitada. Meil ei olnud mingil hetkel märki, et tuumarelvi või materjale oleks olnud ohus,» ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõukogu pressiesindaja Adam Hodge.
Ka Wagneri juht Jevgeni Prigožin ei vastanud selle artikli küsimustele.
Puuduvad vajalikud teadmised
Matt Korda, Ameerika Teadlaste Föderatsiooni Tuumaandmete Projekti vanemteadur ja projektijuht, ütles, et mitte-riiklikul tegutsejal oleks praktiliselt võimatu rikkuda Venemaa tuumaohutust. Wagneril võis tema sõnul olla tuhandeid sõdureid, kuid on ebatõenäoline, et keegi neist teadis, kuidas pommi plahvatama panna.
«Kui teil oleks pahatahtlik tegutseja, kes saaks oma käsutusse tuumarelva, siis paraku leiaks relvad, mida hoiustatakse mittetäielikult komplekteerituna,» ütles ta. «Need tuleks lõpule viia, paigaldades eriseadmed ja seejärel avades lubavad tegevusühendused, ning selleks on vaja koostööd kellegi 12. direktoraadist, kes on vastutav Venemaa tuumaarsenali kaitsmise eest.
Budanov on esimene ametnik, kes viitab sellele, et Wagneri võitlejad jõudsid tuumarelvadele lähedale ja suurendasid veelgi relvastatud mässu eskaleerumist, mida laialdaselt tõlgendatakse kui ühte suurimat ohtu Venemaa presidendi Vladimir Putini võimule. USA ametnikud on pikka aega kartnud õudusunenägu, et Venemaal puhkevad rahutused võivad viia tuumaseadmete sattumiseni pööraste kätesse.
Wagneri teekond tuumabaasini
Wagneri võitlejad suundusid Voronež-45 suunas, eraldudes suuremast raskerelvastuse kolonnist, mis liikus mööda M4 maanteed põhja suunas Rostovist.
See väiksem rühm suundus ida poole ja astus esimeses külas, kuhu jõudis, tulevahetusse Venemaa vägedega, väidavad elanikud ja sotsiaalmeedia postitused. Kuid seejärel tundub, et see liikus 90 kilomeetrit ilma igasuguste takistusteta, sealhulgas läbis vabalt linna, kus asub üks Vene sõjaväebaas.
Wagneri peamine kolonn M4 maanteel liikumas Moskva suunas.
Reuters jälgis rühma liikumist läbi Talovaya linna, mis asub umbes 100 km baasist. See on üks Venemaa 12 riiklikust tuumarelvade hoiupaigast, väidab ÜRO teadlaste aruanne. Talovayas ründasid kohalike sõnul Wagneri kolonni Venemaa väed. Samas linnas tulistati alla ka üks Venemaa helikopter, mille mõlemad meeskonnaliikmed hukkusid.
Seljakoti suurused tuumaseadeldised
Reutersile antud eksklusiivintervjuus Budanov ütles, et Voronež-45 sõjaväebaasis hoitakse väikeseid tuumaseadeldisi, mida näiteks saaks vabalt seljakotiga kaasas kanda. «See oli üks peamisi hoiukohti,» ütles ta, andmata tõendeid selle väite toetuseks. Reuters ei suutnud kindlaks teha, kas Budanovi mainitud seljakoti suurused tuumalaengud hoitakse Voronež-45-s.
Sellised väikesed tuumapommid - piisavalt kerged, et üks inimene neid kaasas kanda - on Külma sõja reliikviad. Ameerika väed koolitati hüppama lennukitest alla tuumarelvadega, mis olid nende keha külge kinnitatud, ning Nõukogude väed koolitati neid jalgsi vaenlase tagalas paigaldama.
Kuid 1990. aastate alguseks olid mõlemad tuumariigid nõus neid oma tuumaarsenalist eemaldama.
Transpordikonteiner H-912 seljakoti suuruse MK-54 SADM tuumaseadeldise jaoks.
Mitmed endised USA tuumarelvade leviku tõkestamise ametnikud hoiatasid, et on raske kindlalt teada, kas venelased pidasid oma lubadust hävitada nende seljakoti suurused tuumarelvad.
«Ma ei usu, et venelastel neid veel on, aga siiski oma elu peale selle nimel kihla vedama ei ole nõus,» ütles David Jonas, endine USA Rahvusliku Tuumajulgeoleku Administratsiooni peajurist, mis jälgib kogu maailmas aatomirelvi ja radioaktiivseid materjale.
Amy Woolf, USA seadusandjate tuumarelvade spetsialist Kongressi raamatukogus aastatel 1988-2022, tõstatas kahtlusi selliste relvade potentsiaali suhtes, kui need veel eksisteerivad. «Võimalik, et mõni vana kraam on kuskil ladustamisel veel alles,» ütles ta. «Aga kas see on töökorras? Peaaegu kindlasti mitte.»
Jonas, kes nõustas Pentagoni tippametnikke massihävitusrelvade leviku tõkestamise alal, nõustus, märkides, et selliseid kaasaskantavaid relvi tuleb hooldada ja ajakohastada ning need lagunevad aja jooksul. Ta ütles, et Venemaal on olnud raskusi oma tavapäraste relvajõudude säilitamisega, rääkimata oma tuumavarudest.
Jonas, kes nõustas Pentagoni tippametnikke mitteleviku küsimuses, nõustus, märkides, et sellised kaasaskantavad relvad vajavad hooldust ja uuendamist ning degradeeruvad aja jooksul. Ta ütles, et Venemaal on olnud raskusi oma tavapäraste relvajõudude säilitamisega, rääkimata oma tuumavarudest.
Wagneri ajaloost ja mässust
Wagneri asutasid Jevgeni Prigožin ja Dmitry Utkin, endine erivägede ohvitser Venemaa GRU sõjaväeluures. Tegu oli salajase eraarmeega, millega seotust Venemaa eitas ja seoses sellega võimaldas sõdida sellistes riikides nagu Süüria, Liibüa ja Mali.
Pärast mässu Putin kinnitas Venemaa seotust eraarmee Wagneriga ja kinnitas ka seda, et Prigožini eraarmee sai rahalisi vahendeid Vene eelarvest summas 1,7 triljonit rubla (19 miljardit dollarit). Võrdlusena Eesti 2023. aasta eelarve oli 16 miljardit eurot (17.6 miljardit dollarit).
Jevgeni Prigožin mässu ajal
Prigožin alustas mässu 23. juunil, kui ta süüdistas Vene sõjaväge rakettide tulistamist Wagneri laagrisse Venemaa poolt okupeeritud ida-Ukrainas. Venemaa eitas sellise operatsiooni olemasolu.
Vähemalt pool tosinat allikat nii Venemaa sees kui väljaspool väidavad, et konflikt oli üleval olnud juba mõnda aega ja peamiseks probleemiks raha ning pinged rivaalitseva eraarmee ja regulaararmee vahel.
Kuude jooksul oli Prigožin avameelselt solvanud Putini kõige kõrgemaid sõjaväelasi, nimetades kaitseminister Sergei Šoigut ja kindraltstaabi ülemat Valeri Gerassimovi korrumpeerunuks ja ebapädevaks ning süüdistades neid Vene-Ukraina sõja ebaõnnestumises. Avalikult jäid solvangud pikaks ajaks vastuseta.
10. juunil vastas kaitseminister Sergei Šoigu käsuga, mille raames käskis Wagneri võitlejatel allkirjastada lepingud Venemaa kaitseministeeriumiga, nõustudes juuni lõpuks muutuma regulaararmee osaks. Käsuga sooviti lõplikult likvideerida Wagneri eraarmee.
Prigožin keeldus seda käsku täitmast. Samas Putin toetas Šoigu otsust ja kinnitas seda avalikult 13. juunil.
Ühtlasi teise meetodina otsustati vähendada oluliselt Wagneri riikliku rahastust, mis oli viimane piisk karikasse ja Reuteris allikate sõnul üks oluline mässu käivitaja.
Algas Wagneri mäss
24. juuni varahommikul jõudsid Wagneri väed lõunapoolsesse Rostovi linna, mis on Venemaa Ukraina operatsioonide oluline juhtimiskeskus. Wagner võttis sealse baasi üle ja mõne tunni jooksul ilmus video, kus Prigožin vestleb Venemaa komandöridega. Umbes samal ajal suundusid teised Wagneri vägede kontingendid põhja poole mööda maanteed M-4 Moskva suunas.
Mõned Vene üksused, kes olid nende tee peal või kellele oli antud korraldus neid peatada, ei teinud midagi, väidavad viis allikat: Vene julgeolekuallikas, kolm Kremlile lähedast isikut ning üks isik, kes on lähedal Vene poolt ida-Ukrainasse paigaldatud juhtkonnale. Julgeolekuallikas ütles, et kaks Vene sõjaväeüksust riigi lõuna - lääneosas said korralduse Wagnerile vastu seista, kuid nad ei täitnud käsku.
Üks Wagneri kolonn suundus põhja poole mööda M-4 maanteed, Moskva suunas. Nende marsruut viis nad otse Boguchari, garnisonilinna, kus on paigutatud Vene üksus. Kolm kohalikku elanikku, kes rääkisid Reutersiga, ütlesid, et sealne sõjavägi ei teinud midagi vastupanuks ja et märkimisväärne hulk inimesi linnas, sealhulgas sõjaväes teenivaid inimesi, tundsid Wagneri jõu suhtes sümpaatiat.
Üks naine ütles Prigožini kohta: «Keda me veel peaksime toetama? Vähemalt on olemas üks väärikas inimene, kes ei kartnud.» Teine kohalik ütles samuti, et Wagneril on linnas laialdane toetus ja et paljud Wagneri võitlejad on pärit Bogucharist. «Nad on kõik sõbrad,» ütles ta.
Üks kolonn tuumabaasi suunas
Kui peamine Wagneri kolonn suundus põhja poole Moskva suunas, pöördus väiksem kolonn ida poole, kus Wagneri mässulised esimest korda kohtasid Vene poolt vastupanu.
Reutersiga rääkinud kohalik ütles, et Vene sõjavägi ründas hommikul kell 08:20 Wagneri kolonni. Wagner lõi rünnakud tagasi. Kokku sai tulevahetuses kahjustada 19 majapidamist, kirjutas Pavlovski rajooni kohaliku omavalitsuse juht Maksim Jantsov oma Telegrami kanalil.
Kolonn jätkas liikumist. Mõni tund hiljem läbis kolonn veel ühe küla, Vorontsovka, liikudes endiselt tuumabaasi suunas. Kahte Telegramisse postitatud videot näidatakse rohkem kui tosinat sõidukit, sealhulgas erinevaid militaarsõidukeid, tanke ja suurtükke vedavaid veokeid.
Edasi marsruudil jõudis kolonn Buturlinovkasse. Laupäeva õhtul hakkasid ilmuma sotsiaalmeediasse teated ja videod kolonni jõudmises Talovaja linna, mis ausb 110 kilomeetri kaugusel sõjaväebaasist.
Video, mille kohalik elanik jagas Reutersiga, näitab sõjaliste sõidukite kolonni, mis liigub läbi linna äärelinna. Teine video, mille esitas teine elanik, näitas vähemalt 75 sõidukit kolonnis linna serval.
Kolmas elanik ütles, et kohalikud inimesed pakkusid Wagneri vägedele toitu ja vett. Olukord oli rahulik, ütles ta, kuni Vene helikopter tulistas kolonni. Kolonn tulistas helikopteri alla, mille mõlemad meeskonnaliikmed hukkusid.
Edasine on teadmata
Reuters ei suutnud kindlaks teha, mida kolonn seejärel tegi. Talovaja elanik ütles, et tema teada ei liikunud see edasi ja järgmisel päeval - pärast vaherahu väljakuulutamist - pöördus kolonn tagasi ja läks tagasi sinna, kust ta tuli.
Budanov ütles oma intervjuus, et teadmata arv võitlejaid liikus tõepoolest Voronež-45-le, kavatsusega haarata enda valdusesse sealkohal hoidlas olevad kaasaskantavad, nõukogudeaegsed tuumarelvad.
Voronež-45 tuumaseadet haldab ja kaitseb sõjaväeüksus nr 14254, mis kuulub kaitseministeeriumi 12. peadirektoraadi koosseisu, mille ülesanne on kaitsta Venemaa tuumarelvade arsenali, nagu nähtub Vene kaitseministeeriumi veebisaidilt ja avalikult kättesaadavatest andmetest.
Mis seal hoiul on, on rangelt kaitstud saladus. Venemaa ei tunnista avalikult isegi tuumarelvade olemasolu seal; see info on pärit välismaiste teadlaste aruannetest.
Reuters ei suutnud kindlaks teha ka seda, kas Budanovi mainitud seljakoti suurusega tuumalaengud on ikkagi seal hoidlas. Kuid on tõendeid, et Nõukogude Liit arendas selliseid seadmeid.
1997. aasta tunnistuses USA kongressile ütles endine Venemaa presidendi teadusnõunik Aleksei Jablokov, et Nõukogude teadlased lõid 1970. aastatel salajaste agentide kasutamiseks kohvri suurusega tuumarelvi.
Kohvri suurused tuumapommid
Kristensen, Ameerika Teadlaste Föderatsiooni uurija, kes ütles, et Venemaa ja Ameerika Ühendriigid loobusid 1990. aastatel tuhandetest kohvri suurusega tuumarelvadest, kahtleb, et Voronež-45-s on mingeid alles. Ta usub - kuid ei saa olla kindel - et Voronež-45-s hoitakse teisi tuumarelvi, mida satelliitpildid näitavad hästi hooldatutena.
Mässu lõpp ja kokkulepe
24. juuni õhtul tuli Valgevene riiklikult meedialt ootamatu teadaanne, et Riigi president, Aleksandr Lukašenka oli läbirääkinud Prigožiniga ja leidnud kõikidele osapooletele sobiva kokkuleppe.
Peale ootamatut teadannet edastat Prigožin audiosõnumi, kus ütles tema jõud olid jõudnud Moskvast 200 kilomeetri kaugusele ja pööravad ringi, et naasta tagasi oma treeninglaagritesse ja alalistesse baasidesse.
Kokkuleppe kohaselt Venemaa ei algata mässajate vastu kriminaalmenetlust ja Wagneri võitlejad, kas taanduvad Valgevenesse või liituvad Venemaa regulaararmee koosseisuga.
Samas Euroopa luureallikas väidab, et Prigožin loobus mässust, sest mõistis, et tal pole sõjaväes piisavalt toetust. Praeguseks Prigožini asukoht ja tulevikuplaanid on ebaselged.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
