Varguste osakaal kohalike seas langeb, «teadmata kodakondsete» seas tõusutrendis

Politsei. DepositPhotos.

Politsei. DepositPhotos.


Juuli keskel esitasime Politsei ja Piirivalveametile (PPA) selgitustaotluse, milles palusime registreeritud varavastaste kuritegude üldarvu aastatel 2021, 2022 ja 2023. Samuti soovisime samal perioodil registreeritud poevarguste arvu ja mõlemale päringule viie enim esindatud rahvust antud kuritegudes.

Vastuse selgitustaotlusele saime esimesel augustil. Saadud andmete põhjal selgub, et varavastaste kuritegude ja poevarguste arv on tõusutrendis. Samas kohalike osakaal kuritegevuses langeb, aga «info teadmata» kodakondsete seas jällegi tõusutrendis

Tasub toonitada, et selgitustaotluse raames palusime PPA-lt andmeid 2021., 2022. ja 2023. aasta kohta, aga paraku 2023. aasta andmeid ei avaldatud või avaldati need poolikult. Põhjuseks toodi metoodika muutumine.

Muutmata kujul täpne vastus, miks 2023. aasta andmeid ei avaldatud:

  • Metoodika muudatuse tõttu ei ole 2023. aasta registreeritud kuritegude arv varasemate aastatega võrreldav
  • 2023. aasta kohta pole võimalik anda andmeid toimepanijate kohta, sest metoodika muudatuse tõttu on andmed puudulikud


Ekraanitõmmis selgitustaotluse selgitustest.


Saadud statistika

Saadud statistikast selgub, et 2021. aastal pandi toime 11 056 varavastast kuritegu ja 2022. aastal 11 809 (753 kuritegu rohkem), millest vargused kaubandusettevõtetest on vastavalt 3900 ja 4351 (451 poevargust rohkem).

PPA teabenõudes selgitatakse, et kaubandusettevõttes varguseks loetakse karistusseadustiku § 199, mille toimumiskohaks on märgitud kaubamaja, kauplus, tankla, teenindusettevõte, kiosk või hulgiladu. Teisisõnu on kõige lihtsamad ja labasemad poevargused.

Registreeritud varavastased kuriteod ja vargused kaubandusettevõtetest aastatel 2021 ja 2022. 2023. kohta statistikat ei avaldatud.

Registreeritud varavastased kuriteod ja vargused kaubandusettevõtetest aastatel 2021 ja 2022. 2023. kohta statistikat ei avaldatud.


2023. aasta statistika

2023. aasta kohta saime nende kahe kuriteoliigi esimese kuue kuu üldarvud, milleks olid vastavalt 6756 varavastast kuritegu ja 3074 vargust kaubandusettevõtetest.

Võrreldes varavastaste kuritegude arvu 2022. aasta sama perioodiga on esimese kuue kuu jooksul registreeritud 1439 varavastast kuritegu rohkem ja võrreldes 2021. aastaga 1639 kuritegu. Võrdlusena 2022 ja 2021 aasta vahe on 200. Seega vahe varasemate aastatega on kaheksa korda.

Poevarguste võrdluses on 2023. aasta esimese kuue kuuga registreeritud 1064 vargust rohkem kui mullu sama perioodiga ning võrreldes 2021. aastaga on registreeritud kuue kuuga 1193 poevargust rohkem. 2022. aastal samas registreeriti 129 poevargust rohkem kui 2021. aastal.

Seega tõustutrendina on poevarguste vahe tõusnud pea kümnekordseks. Ometi on varavastaste kuritegude arv olnud aasta-aastalt pidevalt vähenemises, jõudes 2020. aastal juba alla 10 000 varavastase kuriteo aastas. Nüüd on alates 2021. aastast trend pööranud väikesele tõusule ja 2023. aastal väga suurele tõusule.

Registreeritud varavastased kuriteod ja vargused kaubandusetevõtetest aastatel 2021 kuni 2023 esimesel kuuel kuul. Ekraanitõmmiselt on näha, et 2023. aasta esimese kuuga registreeritu 1639 varavastast kuritegu ja 1193 vargust kaubandusettevõtetest rohkem kui aastal 2021.

Registreeritud varavastased kuriteod ja vargused kaubandusetevõtetest aastatel 2021 kuni 2023 esimesel kuuel kuul. Ekraanitõmmiselt on näha, et 2023. aasta esimese kuuga registreeritu 1639 varavastast kuritegu ja 1193 vargust kaubandusettevõtetest rohkem kui aastal 2021.


Varguste tõus ja meediakajastus

Varguste laine suurt tõusu kinnitab ka meedia. 12. juulil ERR kirjutas, et poevarguste arv on kasvanud tänavu poole võrra. Antud teemat käsitles ka TV3. Postimees hoiatas varguste kasvu eest juba märtsis.

Ka Maaleht kirjutab, et tõusutrendis on rattavargused, sealjuures artiklis kirjutatakse et tegu on välismaalastega, kes luusivad hoovides ringi ja kui peaksid vahele jääma, siis leiavad vabanduseks, et otsivad tööd või on eksinud.

Samas seda, mis rahvusest välismaalastega tegu on,  Maalehe artiklis ei täpsustata.


Kodakondsus

Ka PPA ei soovi täpsustada kodakondsust, ometi palusime, et toodaks välja viie enim esindatud rahvuse grupid ja seda aastatel 2021 kuni 2023.

Saadud selgitustaotluse vastuses on eraldi välja toodud ainult Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni kodakondsete osakaal registreeritud varavastastest kuritegudest ja poevargustest.

Ülejäänud kaks gruppi on «Määratlemata» ja «Info teadmata». Määratlemata grupi kohta annab PPA ise selgitustaotluses teada, et nende hulgas on suur hulk neid, keda loetakse halli passi omanikeks.

Täpne vastus muutmata kujul:

Isikute seas, kelle kodakondsus on määratlemata, on suur hulk neid, keda loeme n-ö halli passi omanikeks

Grupi «Info teadmata» kohta selgitusi ei ole meile antud, aga see on ka ühtlasi ainus grupp, kelle seas varavastaste kuritegude ja poevarguste osakaal tõuseb.

Ülemiselskahel tabelis varavastased kuriteod ja alumisel kahel tabelil vargused kaubandusettevõtettest kodakondsuse osaakalu võrdlustega aastatel 2021 ja 2022. 
Mõlemis kuriteoliigis ainus tõusev grupp on «Info teadmata» grupp. 

Samas 2023. aasta kohta kodakondusega osakaale selgitustaotluse raames ei edastatud, ometi on sel aastal registreeritud juba üle 1000 varavastase kuriteo kui ka varguse kaubandusettevõttest rohkem võrreldes eelmise kui ka üle-eelmise aastaga.

Ülemiselskahel tabelis varavastased kuriteod ja alumisel kahel tabelil vargused kaubandusettevõtettest kodakondsuse osaakalu võrdlustega aastatel 2021 ja 2022.
Mõlemis kuriteoliigis ainus tõusev grupp on «Info teadmata» grupp.
Samas 2023. aasta kohta kodakondusega osakaale selgitustaotluse raames ei edastatud, ometi on sel aastal registreeritud juba üle 1000 varavastase kuriteo kui ka varguse kaubandusettevõttest rohkem võrreldes eelmise kui ka üle-eelmise aastaga.

Osakaalud

Kui 2021. aasta oli varavastaste kuritegude esikohal Eesti Vabariigi kodakondsusega isikud, moodustades 77% kõigist varavastastest kuritegudest, siis 2022. aastal oli see protsent 74%. 2021. aastal olid Venemaa Föderatsiooni ja Läti Vabariigi kodanikud vastavalt 4% ja 2%, mis 2022. aastal ei muutunud.

Muutus tuli eelkõige «Info teadmata» kodakondsusega isikutega.  Kui 2021. aastal oli «Info teadmata» isikute osakaal kõikidest registreeritud varavastastest kuritegudest seitse protsenti, siis aastaks 2022. oli see tõusnud 11 protsendi peale.

Poevargustes tõusis sama grupi osakaal 2021. aastal üheksalt protsendilt 2022. aastal üheteistkümnele protsendile.


Statistikast

2023. aasta kohta võrdlevad andmed puuduvad, ometi selgitustaotluse raames neid andmeid ka palusime. Andmeid me ei saanud.

Küll aga selgub ülaltoodus, et kui 2022. ja 2021. aasta võrdluses oli mõlemate kuriteoliikide vahe esimese kuue kuuga umbes 200 kuritegu, siis nüüd on see tõusnud võrreldes eelmise aastaga üle tuhande ja 2021. aastaga veelgi rohkem.

Ja kui võtta arvesse, et 2022. aasta võrdluses aasta varasemaga oli nendes kuriteoliikides näha väikest tõusu ning tabelitest lähtub, et tõusu vedajaks olid tõenäoliselt «Info teadmata» kodakondsusega isikud, siis pole põhjust arvata, et 2023. aasta oleks erand.

Kõik teised grupid jäid samaks või nende osakaalud langesid. Need grupid suure tõenäosusega moodustavad nn. kohaliku elanikkonna, ja pole eluliselt usutav, et kohalik elanikkond hakkaks kahe aastaga oma seaduskäitumist kardinaalselt muutma.

Varavastased kuriteod aastatel 2003 kuni 2021. Allikas Statistikaamet. Tõenäoliselt väike erinevus PPA ja Statistikamaeti andmebaaside puhul võib tuleneda loendamise meetoodikast.

Varavastased kuriteod aastatel 2003 kuni 2021. Allikas Statistikaamet. Tõenäoliselt väike erinevus PPA ja Statistikamaeti andmebaaside puhul võib tuleneda loendamise meetoodikast.

Seda ei saaks põhjendada ka majanduslangusega, sest siis oleksime varavastastes kuritegudes näinud sarnast tendentsi ka aastatel 2008 - 2010, kus varavastaste kuritegude ja varguste arv oleks pidanud kasvama poole võrra. Seda paraku ei juhtunud ja toona oli keskmine eestlane tunduvalt vaesem, teenides keskmist brutopalka ca €800 kuus (alla 13 000 krooni kuus).

Kuna andmed on puudulikud, siis võib ainult spekuleerida, mis on praegune olukord «Info teadmata» kodakondsete osakaalus registreeritud varavastaste kuritegevuse ja poevarguste statistikas. Samuti kuna PPA ei selgitanud, et keda peetakse täpselt «Info teadmata» kodakondsus-grupi all, siis taaskord võib sellest ainult spekuleerida.


Spekulatsioonid ja arvamus

Vastust võib oletada ja eeldada, aga lõpliku kinnituse saamiseks tuleks esitada uus selgitustaotlus. Taotlusega nõuda välja samad andmed ka 2023. aasta kohta, isegi juhul kui metoodika on muutunud ja infot, mis rahvused on «Info teadmata» grupi taga.

See ei ole eluliselt usutav, kui 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis 1764 lätlast. Ukrainlasi 20 korda rohkem, täpsemalt 22 573 ukrainlast. See oli aastal 2011.

2023. aastaks on ametlike andmetele alates Venemaa kallaletungi algusest Ukrainast Eestisse saabunud rohkem kui 115 000 sõjapõgenikku, kellest pooled on jäänud Eestisse.

Seega ei saa olla eluliselt usutav, et ca. 2000 Eestis elavast lätlasest põhjustab 2% varavastaseid kuritegusid, samas üle 60 000 ukrainlase ei mahu viie enim esindatud rahvuse hulka, mis tahest-tahtmata paneb uskuma, et antud põgenikud on peidetud ära «Info teadmata» gruppi.

Veelkord, et spekulatsioone kinnitada või ümber lükata, tuleks teha uus teabenõue ja veel sügavam andmeanalüüs. Igatahes oleme õnge andnud ja loodame, et keegi sellega ka kala püüab.

Jaga artiklit FB-s:



Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.