TÕEHÄÄLE SILMARING: 1994. aastal kaalus USA sõjavägi päriselt ka «homopommi» ehitamist
Homopommi kontseptsioon kõlab nagu midagi väga kehvast ulmefilmist. Mingi pomm, mis heidaks vaenlasele peale kemikaalide segu ja paneks nad sõna otseses mõttes üksteisse armuma, et neid oma sõjaaja kohustustest kõrvale juhtida.
Tundub täiesti võimatu, eluvõõras ja naeruväärselt jabur plaan, et keegi võiks sellise pommi ehitamist kunagi päriselt ka katsetada, eks ole? Vale!
Homopommi idee
1994. aastal uuris USA kaitseministeerium teoreetilisi keemilisi relvi, mis häiriksid vaenlase moraali, nõrgestades vaenlase sõdureid, kuid ei tapaks neid.
Sel ajendil hakkasid Ohio osariigis asuva Wrighti laboratooriumi (praeguse Ameerika Ühendriikide õhujõudude uurimislaboratooriumi eelkäija) teadlased uurima mõningaid alternatiivseid võimalusi.
Nad küsisid endalt, mis oleks see, mis võiks sõdurit häirida või eksitada, samal ajal ei tekitaks sõdurile kehavigastusi ega oleks surmav? Ilmselge vastus paistis olevat iha.
Kuid kuidas saaks õhujõud seda enda kasuks tööle panna? Nad jõudsid erakordsele (või hulljulgele) ideele, mis tundus täiuslik.
Nad panid kokku kolmeleheküljelise ettepaneku, milles kirjeldasid üksikasjalikult oma 7.5 miljoni dollari suurust leiutist: homopommi.
Nende kontseptsiooni järgi oleks homopomm gaasipilv, mida paisatakse vaenlase kohale ja see sisaldaks ainet, mis muudaks vaenlase sõdurid homoseksuaalseks, põhjustades nende üksuste lagunemise, kuna sõdurid muutuksid üksteise jaoks vastupandamatult atraktiivseks.
Homopommi idee tuli soovist nõrgestada ja häirida vastaseid, kuid mitte tingimata tappa neid.
Teoreetiliselt põhjustaks gaasis sisalduvad feromoonid sõdurites homoseksuaalse käitumise.
Plaan võis tunduda teostatav, arvestades, et feromoonid on keemilised ühendid, mida loomad ja harvem taimed kasutavad omavaheliseks suhtluseks. Need ained võivad mõjutada teiste isendite käitumist või füsioloogiat, nagu paaritumist, territooriumi märgistamist või hoiatussignaalide edastamist.
Paraku feromoonide täpne mõju inimesele on siiani ebaselge. Vähe on uuringuid, mis toetaksid sellise ettepaneku teostatavust, ent see ei takistanud uurijate entusiasmi. Nad jätkasid tööd homopommi koostisosade, seal hulgas afrodisiaakumite ja teiste lõhnaainete, väljatöötamisega.
Õnneks jäi homopomm alati vaid teoreetiliseks kontseptsiooniks ja seda ei rakendatud kunagi praktikas. Ometi esitati see idee 2002. aastal riiklikule Teaduste Akadeemiale, mis tõi omakorda kaasa terve rea sama kummalisi keemiasõja ideid.
Torka mind! Kes peeretas?
Järgnevatel aastatel töötasid teadlased välja teooria pommi «torka mind / ründa mind» kohta, mis eritaks lõhna, meelitades ligi raevunud herilaste parvesid, ja teise pommi, mis muudaks naha äärmiselt päikese suhtes tundlikuks.
Samuti kaaluti relva, mis tekitaks tugeva ja püsiva halva hingeõhu, kuigi polnud täiesti selge, mida loodeti saavutada, andes oma vaenlastele lihtsalt halva hingeõhu.
Koomilisemate ideede hulgas oli «Kes? Mina?» nimeline pomm, mis põhjustaks üksuste seas kontrollimatuid kõhutuuli, püüdes häirida sõdureid ebameeldiva lõhnaga, et anda USA-le rünnakuks eelis. See mõte lükati siiski kiiresti kõrvale, kui selgus, et kõhugaaside lõhn ei pruugi paljude jaoks olla ebameeldiv.
Siiski homopommi autorid said preemia
Sarnaselt homopommile, ei jõudnud ka need loomingulised keemilised ideed kunagi teostuda.
Pentagoni mittesurmavate relvade direktoraadi kapten Dan McSweeney sõnul saab kaitseministeerium igal aastal läbi vaadata sadu «projekte», ent ükski nendest «erilistest» kontseptsioonidest ei ole jõudnud kunagi rakendamiseni.
Vaatamata homopommi idee ebatraditsioonilisusele pälvisid homopommi kontseptsiooni loojad oma uuendusliku töö eest Ig Nobeli preemia.
See on paroodiaauhind, mis antakse ebatavaliste teadussaavutuste eest, mis esmalt tekitavad inimestes naeru ja seejärel panevad mõtlema. Homopomm on kindlasti üks neist, mis vastab sellele kriteeriumile.
Jaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.