Marsi pinnase alt avastati suurtes kogustes jäätunud vett
Vesi Marsil. Kunstniku nägemus sellest, milline võis iidne Marss geoloogiliste andmete põhjal välja näha, kui Marsil voolas veel toona vesi. Foto allikas: Wikipedia, Water on Mars.
Marsi pinnase uuringud viitavad mitme kilomeetri paksuse jääveekihile. Kui see kõik sulaks, kataks punast planeeti paari meetrine veekiht.
Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) uurimisjaam Mars Express uuris Marsi ekvaatoril pinnast, et selgitada selle koostist. Saadud tulemused viitavad pinnase all olevale mitme kilomeetri paksusele veekihile, kirjutab ESA.
Piirkonda on ka varasemalt uuritud ja varasemate uuringute käigus, mis jäid rohkem kui 15 aasta taha, avastati kuni 2.5 kilomeetri paksuseid massiivseid setete ladustusi.
Toonased uuringud ei andnud selgust, millest setted koosnevad, kuid nüüd uus täiustatud tehnoloogiaga uuring on andnud sellele vastuse.
Massiivne kogus vett Marsil
Piirkonda, mis tekitas juba 15 aastat tagasi küsimusi, kannab nime Medusae Fossafe Formation (MFF). See on Marsil asuv geoloogiline moodustis, mis algsete teadmiste kohaselt koosnes tuule poolt kujundatud kergematest kivimitest ja setetest.
See asub Marsi ekvaatori lähedal ja on märkimisväärne oma ulatuse ja omapärase struktuuri poolest. MFF on tekitanud huvi teadlaste seas, kuna see võib anda olulist teavet Marsi mineviku kliima ja geoloogiliste protsesside kohta.
Moodustis on tuntud ka oma potentsiaalse jääsisalduse poolest, mis võib mõjutada arusaama Marsi veeajaloost ja kliimast. Nüüd on MFF-i vastus teadlastele teada.
«Me uurisime MFF-i uuesti, kasutades Mars Expressi radariga MARSIS uuemaid andmeid, ja avastasime, et setted on isegi paksemad kui me algul arvasime: kuni 3.7 km paksused,» ütleb Thomas Watters, kes oli toonase 2007. aasta uuringu peamine autor.
«Põnev on see, et radarisignaalid vastavad sellele, mida me eeldame näha kihilisest jääst, ja on sarnased signaalidega, mida me näeme Marsi polaarmütsidest, mida me teame olevat väga jäärikkad,» lisas ta.
Kuni 1.5 - 2.7 meetri sügavune ookean
MFF on mitmesajal kilomeetril laiuv ja mitme kilomeetri paksune moodustis ning just moodustise massiivsus ja suurus mängibki rolli radari andmete õigel tõlgendamisel.
«Siin tuleb mängu uus radariteave! Arvestades, kui sügav see on, siis kui MFF oleks lihtsalt hiiglaslik tolmu - ja kivisetete kogum, siis eeldaksime, et see muutuks oma kaalu all tihedamaks,» ütleb uuringu kaasautor Andrea Cicchetti Itaalia Rahvuslikust Astrofüüsika Instituudist.
«See looks midagi palju tihedamat, kui me tegelikult MARSIS radariga näeme. Ja kui me modelleerisime, kuidas erinevad jäävabad materjalid käituksid, ei suutnud midagi sarnast luua, mida näeme radaril – selleks me vajame jääd.»
Uued tulemused viitavadki massiivsetele tolmu ja jää kihtidele, mida omakorda katab mitmesaja meetri paksune kuiva tolmu või tuha kaitsekiht.
Jääkiht on nii massiivne, et kui see kõik ära sulaks, siis see kataks kogu Marsi pinna veekihiga, mis oleks 1.5 kuni 2.7 meetrit sügav.
Marsil oli kunagi tohutus koguses vett
Uus uuring annab veelgi rohkem informatsiooni ürgse Marsi kliima kohta. Kui praeguseks on planeet kuiv ja sisuliselt surnud, siis on väga palju märke sellest, et Marsil oli kunagi vett suurtes kogustes.
Marsil olid voolavad jõed, iidsed ookeanid ja järved ning voolava veega orud, mis nüüdseks on kadunud.
Kunagisele voolavale veele viitavad allesjäänud kuivanud ürgsed jõesängid ja polaarmütsid ning viimaste uuringute avastatud ekvaatoril pinnase all peidus olevad massiivsed jäätunud liustikud ja pinnasejää.
See kõik ei oleks saanud tekkida praeguses Marsi kliimas, vaid pidi tekkima varasemal kliimaepohhil.
«See viimane analüüs seab kahtluse alla meie arusaama MFF-ist ja tekitab sama palju küsimusi kui ka vastuseid,» ütleb Colin Wilson, ESA teadlane Mars Expressi ja ESA ExoMars Trace Gas Orbiteri (TGO) projektis.
Väärtuslikud avastused Marsi koloniseerimiseks
Nende jäiste MFF ladestuste ulatus ja asukoht muudaksid need potentsiaalselt väga väärtuslikuks tulevaste missioonide jaoks, sest vesi on Marsi koloniseerimiseks hädavajalik ressurss.
«Kahjuks on need MFF ladestused kaetud sadade meetrite paksuse tolmuga, muutes need järgmiseks paariks aastakümneks kättesaamatuks. Aga siiski aitab iga leitud jääkild meil paremini mõista, kus Marsi vesi on varem voolanud ja kust seda täna leida saab.»
Seega praegune avastus on vägagi väärtuslik nii Marsi kliima kui ka vee-ressursside asukohta kohta.
Lisaks peale Mars Expressi kaardistab ka Mars Orbiteri uurimisjaamal olev FRIEND nimeline instrument vesinikku, mis on veejää üheks indikaatoriks ja aitab nii leida vastuseid Marsi iidsete veekogude ja kliima kohta.
Reklaam
Pesu - ja erootikapood täiskasvanutele. Esimese ostuga 3 kingitust täiesti tasuta.
3 tasuta kingitustSirvi e-poodiJaga artiklit FB-s:
Need on pakkunud teistele lugejatele huvi:
Kui Sulle meeldis, mis lugesid või vaatasid, siis jälgi meie Facebooki lehte, et kõik info, mida muu meedia ei avalda, jõuaks alati Sinuni.
